Värske uuring näitab, et lapsena suitsetava inimesega koos elanutel on täiskasvanuks saades suurem kopsuemfüseemi haigestumise risk.
Suitsetaja peres kasvamine suurendab kopsuemfüseemi riski
1. jaanuar 2010, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus osalenud inimesed olid lapsena teiste pereliikmete sigaretisuitsu sisse hingates olnud sunnitud passiivselt suitsetama, kuid täiskasvanuks saades neist endist suitsetajaid ei kujunenud, kirjutab Healthday.
Sellele vaatamata olid nende kopsud kahjustunud ning neil tekkis sagedamini kopsuemfüseemi nimelist haigust.
Uuringus osales üle 1700 inimese, kelle kopse põhjalikult uuriti. Ligi pooled neist olid kasvanud kodudes, kus leidus vähemalt üks suitsetaja.
Gina Lovasi Columbia ülikoolist ütles, et kopsude skaneerimise põhjal oli võimalik öelda, kas inimene elas lapsena koos suitsetajaga või mitte.
«Mõned meile teadaolevatest tubaka kahjulikest mõjudest on lühiajalised, aga see uuring näitab, et mõju kopsudele võib aastakümneid kesta,» ütles ta.
Kopsude toimimist lapsepõlves kogetud passiivne suitsetamine ei mõjutanud.
«Siiski, emfüseemi esinemine võib selles suhteliselt tervetest inimestest koosnevas valimis olla kopsukahjustuste hindamisel tundlikum mõõdik kui kopsufunktsioonide toimimine,» ütles Lovasi.
Kopsuemfüseem ehk kopsupuhitus on kopsu õhuruumi suurenemine, mida põhjustab alveoolide vaheseinte hävimine. Tegu on kroonilise haigusega, mis põhjustab hingeldust ja pidevat köha.