Talisport ja tervis

Enne suusaretkele asumist soovitab Karu kõigepealt ilma vaadata – mitu kraadi õues on ja kui kõva tuul puhub – ja pidada plaani, kas minna pooletunnilisele jalutuskäigule kodu lähedal või teha pikem ring.

Kui miinuskraade on juba 15, tasuks hoolega mõelda, mida selga panna. «15–20-kraadise külmaga pikalt väljas ei saa olla, sest väikesed kehaosad, nagu sõrmed, varbad, kõrvad, nina, kipuvad siis külmetuma,» ütleb ta ja lisab, et nende ebameeldivuste vältimiseks peab iga harrastaja targalt riietuma.

Vali õige riietus
Väga hea soojapidavusega on päris uued või vähepestud spordisokid. Sõrmi hoiavad külma eest kõige paremini tuulekindla katteriide ja fliisist voodriga nn suusakindad. Kõrvad tuleb muidugi kinni katta ehk teisisõnu – müts peab ulatuma üle kõrvade.

Näo kaitsmine on omaette probleem. Selle määrimine rasvase kreemiga eriti ei aita, küll aga võib kasutada heade kleepeomadustega marlikihiga haavaplaastrit, nagu teevad võistlussuusatajad. See ei näe küll kena välja, aga see-eest kaitseb hästi.

Aluspesuks on kohane segakiust (milles on natuke sünteetikat, villa ja puuvilla) soe spordipesu. Ehe puuvill suusatajale hästi ei sobi, sest kui inimene hakkab higistama, ei kaitse see eriti külma eest. Aga kui muud pole, tuleb leppida sellega.

Järgmisena võiksid mehed selga panna hariliku triiksärgi, sest see hoiab tuule kinni ja kehalähedase mikrokliima normaalse. Peale peaks panema soojema, aga mitte liiga paksu dressipluusi.

Kui minna suusatama tuulevaikse ilmaga ja kümne külmakraadiga, siis piisab kolmest kihist: aluspesu, triiksärk ja dressipluus. Aga kui on vaja pikemaks ajaks (näiteks koos lastega) suusatama minna, siis peab tingimata tõmbama kõige peale jope. Kui sõitmise ajal hakkab palav, siis võib jope ära võtta, käiseidpidi ümber keha siduda ja pärast suusatamise lõppu jälle selga panna.

Ohtlik mahajahtumine
«Sportlane on niikaua tugev, kui ta liigub. Ta võib suusatamisel olla märg ja läbikülmunud, aga temaga ei juhtu midagi, kui ta pärast tuppa tulekut end üles soojendab,» tähendab kogenud spordiarst ning lisab, et inimesed kipuvad haigestuma siis, kui nad pärast sportimist ja riiete vahetamist heidavad jahedas toas voodisse toibuma.

Tegelikult tuleks hoopis teki alla pugeda, sest muidu võib juba poole tunni pärast tekkida tugev neelupõletik, mida tuleb ravida mitu päeva. Ja kui palavik on üles läinud, on palavikulist reaktsiooni raske tagasi pöörata.

Abiks algajale
Mõnusa ilmaga, kui külma on 6–10 kraadi, võib ette võtta üpris pika suusasõidu. Kui esimest korda suusatama minna, tundub juba pool kilomeetrit raske pingutusena, rääkimata siis kilomeetrist-pooleteisest, nendib Karu. «Esimene ja teine kord on kõige raskemad ja neid ei tasuks liiga pikalt teha. Kuid juba kolmandal-neljandal korral läheb suusatamine kergemaks.»

Kes pole aastaid suusatanud, neil võivad alguses lihased valusaks jääda, samuti on  tasakaal justkui kadunud. Aga varasemad oskused taastuvad kolmandaks-neljandaks treeninguks. Sel aastal on lumi paks, mistõttu tasub eelistada rajamasinaga sisseaetud radu, sest neil on ka kepirada kõrval.

Tavalisel rajal kulgedes kipuvad kepid lumme kinni jääma ja suusataja võib kukkuda külje peale. Algajad ja taastulijad peaksid jälgima raja profiili, et laskumine ei tuleks liiga järsult ega juhtuks kukkumisi. Kuigi pehme lumega saab sel puhul kannatada rohkem varustus kui inimene ise.

«Harjumatu töö võtab ikka lihased valusaks. Valusate lihastega on aga nõnda, et esimesel päeval annavad need natuke tunda, teisel-kolmandal on kõige hullem ja neljandaks päevaks läheb üle,» ütleb professor Karu.