Tuhanded eestimaalased otsivad tööd välismaal

Töövahendusportaali Eures kaudu otsis eelmisel nädalal tööd teistes Euroopa riikides 5241 eestlast, ütles Eurese teenusejuht Marta Traks.

Tema sõnul võib Eures kogemuse põhjal öelda, et huvi välismaale töölemineku vastu on kindlasti kasvanud, kuid mitte hüppeliselt. «Kõige olulisem välismaale töölemineku põhjus on paremad sissetulekuvõimalused,» lisas Traks.

CV Keskuse juht Paavo Heil lausus, et vaid 3 protsendis portaali CVdes on märgitud soovitud töö asukohaks välismaa. Samas on 22 protsenti portaali aktiivsetest tööotsijatest ehk 17 153 inimest möödunud aastal kandideerinud tööle välismaale. 2008. aastal oli välismaale töölesoovijate hulk hinnanguliselt ligi 2,5 korda väiksem.

CV Online'i turundusjuht Raimo Matvere ütles, et 5-6 protsenti portaali andmebaasis olevatest tööotsijatest on märkinud soovitud töö asukohaks välismaa. Tema sõnul oli veel 1,5-2 kuud tagasi välismaale tööle soovijaid pigem vähe. Välismaa tööpakkumised said reeglina alla kümne kandidaadi.

Selle nädala algul oli aga koristaja kohale Soome 112 kandidaati. Mõnedele Skype'i välismaa pakkumistele oli kandidaate 50-60 ringis. Samas näiteks enamikele pakkumistele Soome arstiks minna polnud ühtki kandidaati. Sama lugu oli Euroopa Patendibüroo pakkumisega teadlastele.

Enim tahetakse tööle minna Soome

«Eestist välismaale tööle minna soovijate eelistatuim sihtriik on jätkuvalt Soome, sellele järgnevad Rootsi, Norra, Ühendkuningriik ja Iirimaa,» rääkis Traks. «Vähemal määral minnakse Taani ja Itaaliasse. Ida-Virumaal küsitakse üsna palju kogu perega Kanadasse või Austraaliasse migreerimisvõimaluste kohta.»

Eelistatuimad riigid CV Keskuse tööotsijate hulgas on Heli sõnul Soome (34 protsenti kõigist välismaale kandideerijatest), Norra (14 protsenti), Rootsi (9 protsenti), Suurbritannia (9 protsenti) ja Iirimaa (5 protsenti).

Populaarseim välisriik CV Online'i tööotsijate seas on Soome. Üsna suur huvi on Matvere sõnul ka Suurbritanniasse ning Norrasse töölemineku vastu.

Tööd välismaale pakutakse varasemast rohkem

Leidub ka üsna palju välismaiseid ettevõtteid, mis Eestist tööjõudu otsivad. Avalikke tööpakkumisi välismaale oli selle nädala algul töötukassas ligi 640, CV Keskuses umbes 125 ning CV Online'is 50 ringis.

CV Online'is on Matvere sõnul välismaale ligikaudu 7 protsenti pakkumistest ning see osatähtsus pole viimasel ajal eriti muutunud. CV Keskuses on välismaale tehtud pakkumiste osatähtsus aga kasvanud - mullu oli see ligi 12 protsenti, 2008. aastal 8 protsenti ning 2007. aastal veel palju väiksem. Ka töötukassas on välismaiste tööpakkumiste osakaal jõudsalt tõusnud - aasta alguse paarilt protsendilt peaaegu 50 protsendini aasta lõpuks.

Kreekasse ja Kürprosele otsitakse sadu meelelahutajaid

Töötukassa vahendusel otsitakse näiteks sadu meelelahutajaid hotellidesse Kreekas ja Küprosel. Suurbritanniasse on vaja 81 põletamise abispetsialisti, 60 liha - ja kalatöötlejat, 60 masinaõmblejat ja mõnikümmet meditsiinitöötajat. Prantsusmaale otsitakse 20 kelnerit ja baarimeest, 20 müüjat ja demonstraatorit, 20 koristajat ja abilist ning 20 uksehoidjat, valvurit jms töölist. Itaaliasse on oodatud 14 bioloogi, botaanikut, zooloogi jms ameti esindajat.

CV Keskuses on mitukümmend pakkumist kruiisilaevadele kokkadele, kelneritele ja muude ametite esindajatele. Samuti on seal mitu pakkumist Soome arstidele ja ehitusega seotud ametite esindajatele, Küprosele ja Kreekale hotelli personalile. Samuti on pakkumisi Suurbritanniasse ja Norrasse ning eksootilisematest riikidest Austraaliasse.

CV Online'i vahendusel on võimalik kandideerida näiteksmitmele ITga seotud ametikohale Leetu, arstideks ja koristajateks Soome ning kruiisilaevale küünetehnikuks, juuksuriks ja muudele töökohtadele.

Tööpakkujad võivad olla petturid

Eriti välismaale tööle soovijatel tuleb aga ettevaatlik olla, et nad petta ei saaks. CV Online'is pole töö pakkujate hulgas viimasel ajal pettureid olnud. CV Keskuses on neid viimase poole aasta jooksul olnud kaks.

Pettuse ohvriks langemise vältimiseks soovitab Heil inimestel kindlasti enne helistamist või kandideerimist uurida tööpakkuja tausta - vaadata kas veebileht on olemas, kas ettevõte eksisteerib. «Võib ka meie käest üle küsida, kui mõni pakkumine kahtlust äratab,» lisas ta. Kahtlustäratav on näiteks, kui tööpakkuja palub inimesel tagasi helistada, sest tavaliselt toimub vastupidi.

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütles, et inimesi peaks ettevaatlikuks tegema see, kui enne lepingu sõlmimist hakatakse raha ette küsima, näiteks sõidu- või majutuskulude katmiseks. Tema sõnul on olnud üksikuid juhtumeid, kus töötukassa vahendusel pakuvad tööd petturid. Vanatalu lisas, et kahtlasest pakkumisest tuleks töötukassat kindlasti teavitada, näiteks infotelefonil 15501 või üldmeili kaudu.