Ravikindlustuseta elanikud suurendavad kiirabi koormust

Kui 2008. jaanuaris puudus ravikindlustus 57 000 inimesel, siis nüüd on see arv kasvanud 64 000ni. Õiguskantsler Indrek Teder on oma analüüsides veelgi pessimistlikum, hinnates hädasolijate arvuks 90 000.

Sotsid algatasid läinud nädalal riigikogus seadusemuudatuse, mille eesmärk on anda ravikindlustamata inimestele õigus pöörduda perearstide poole samadel alustel kindlustatutega. «Täna ravikindlustuseta inimesed perearsti juurde nii lihtsalt ei pääse. Riik maksab kinni vaid nende vältimatu abi, mis tõstab kiirabi koormust ja muudab ka ravimise oluliselt kallimaks, kuna arstiabi hilines,» märkis sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor.

Vältimatu abi kulude analüüs aga näitab, et arstiabi hilinemise tõttu on ühe ravikindlustamata inimese statsionaarse juhtumi keskmine kulu kuni 20 protsenti kallim ravikindlustatud isiku omast. Sotside pakutud seaduse vastuvõtmisel kasvaksid riigieelarve kulutused aastas 50 miljoni krooni võrra.

Endine sotsiaalminister, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu ütles, et õigeaegne ravi oleks palju odavam, kuid riigil ei jagu selleks praegu raha. 2008. aastal esitas ta ministrina valitsusele nn osalise ravikindlustuspaketi ehk vältimatule abile lisaks oleks kindlustamata inimesed saanud perearsti juurde minna ning neile oleks kompenseeritud ka ravimid. See oleks nõudnud eelarvest 220 miljonit krooni.

Majandusseis halvenes ja plaanile tõmmati kriips peale. «Ära unustatakse aga, et kõigil inimestel, kes on end töötuna arvele võtnud, on täismahus ravikindlustus tagatud,» ütles Maripuu. «Isegi kui töötukassa periood läbi saab, aga oled endiselt arvel ja täidad kehtestatud tööotsimiskava, siis oled kindlustatud.» Maripuu tõdes, et praegu kindlustamata inimestele lisaraha leida on ebareaalne.

Haiglate liidu juht Urmas Sule leidis, et probleem on veidi üle paisutatud, sest omavalitsused on sageli kindlustamata inimeste ravikulud enda kanda võtnud. Nestor leidis aga vastulausena, et omavalitsustel on vaba voli rahapuuduse korral sellest loobuda ja riik võiks abistamise oma süsteemseks kohustuseks võtta.

Nii eelmine õiguskantsler Allar Jõks kui ka praegune õiguskantsler Indrek Teder on tuletanud valitsejatele pidevalt meelde meie põhiseaduse paragrahvi 28, mis sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele.

«Ravikindlustamata inimestele ei ole see õigus aga täielikult tagatud,» nentis Teder paari nädala eest omavalitsustes läbi viidud arstiabi kättesaadavuse uuringut tutvustades. Tederi hinnangul on kaheldav, kas riigi praeguses mahus võimaldatav tervisekaitse on vastavuses põhiseadusega.