Terviseamet: uus gripilaine võib tulla, võib ka mitte

Praegu näitab grippi haigestumise arv nädal-nädalalt vähenemise tendentsi grippi haigestunute arv kahanes nädal varasemaga võrreldes 45 protsenti, kõigisse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine püsis samal tasemel.

«Enne kui märtsi keskpaik möödas, ei julge küll sajaprotsendiliselt öelda, et haigestumine ei hakkagi enam tõusma,» sõnas terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri. «Võib juhtuda, et teist gripilainet enam ei tule, aga võib veel ka juhtuda, et tuleb.»

Saluri tõdes, et kõigil eelnevatel aastatel on reeglina haigestumise kõrgaeg olnud veebruaris ja märtsis, sel hooajal tuli gripilaine tavapäratult juba novembris. «Kui novembris olnud haigestunute suur arv jääbki tänavuse hooaja tipuks, siis paanika oli küll suurem, kui tavapärastel aastatel, sest tegelikult haigestumiste üldarv ei olnud varasematest kõrgem,» sõnas Saluri.

Ka mujal Euroopas on praegu haigestumine ühtlaselt madalal tasemel, kuid see ei näitavat midagi. «Mille põhjal võiks teha kaugemaleulatuvaid järeldusi, on vaadata lõunapoolkera, kus praegu valmistutakse järgmiseks gripihooajaks, samal ajal kui meil on see lõppemas.» Epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar tõdes sealseid olusid hinnates, et teist haigestumise lainet seal ei tulnud.

«Meie oleme nendega peegelpildis - kui meil hakkab märtsis gripihooaeg lõppema, siis neil see algab,» selgitas terviseameti pressiesindaja. Näiteks oli uut grippi suvekuudel palju Austraalias ja Lõuna-Aafrikas.

Ka külmadele ilmadele gripi kadumisel loota ei saa: «Meil on alati olnud veebruaris külmad ilmad,» märkis Saluri. Varasematel aastatel on grippi haigestumine tõusnud veebruari lõpust märtsi lõpuni.

«Praegu on gripihooaeg ja inimestel tasub ettevaatlik olla. Kes põevad kroonilisi haigusi - soovitame vaktsineerida,» kordas pressiesindaja oma mantrat.

Vaktsiini jääb kõvasti üle

Terviseameti andmetel on uue gripi vastu tehtud vaktsineerimisi praeguseks üle 46 000. Eesti riik ostis seagripi hirmus kahelt tootjalt aga kokku 250 000 doosi vaktsiini. Iiris Saluri sõnul on praeguseks hetkeks järel vähem kui 200 000 doosi, sest arvestada tuleb ka teatud kadu. Nimelt tuleb 10 doosi sisaldav viaal tuleb ära kasutada kolme tunni jooksul.

Kui palju riigi ostetud seagripivaktsiini üle jääb, selgub sotsiaalministeeriumi kinnitusel täpsemalt aprillis. «Siis kogub terviseamet tervishoiutöötajatelt kokku lõplikud andmed kasutamata jäänud vaktsiinide kohta,» sõnas ministeeriumi asekantsler Ivi Normet.

Tema sõnul teeb Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) lähipäevil otsuse järgmise hooaja (2010/2011) sesoonse gripivaktsiini koostise kohta. «Sõltuvalt WHO otsusest arutatakse, mida teha võimaliku ülejääva vaktsiinikogusega,» lisas Normet.

Vaktsiini mõju pikkuseks organismis hinnatakse umbes aasta. Saluri märkis, et vaktsineeritava viirusetüvi vastu jääb inimene tõenäoliselt kaitstuks ka järgmiseks hooajaks. «Aga gripiviirus on väga muutlik viirus,» viitas ta sellele, et kõigi teiste ülemiste hingamisteede viiruste eest üks vaktsiin siiski ei päästa.