Jüri Pihel: müügil on ohtralt kahtlasi digibokse

Piheli sõnul peaksid digiboksi või digitüüneriga telerite ostjad kindlasti veenduma selles, et ostetud tehnikal oleks Digilevi märk. See garanteerib, et tehnika Eesti oludes probleemideta töötab.

Samas müüakse Piheli kinnitusel veel tänagi ohtralt digibokse, mida pole märgi saamiseks esitatudki, mille hingeelu on teadmata ning millega võib tarbijal tekkida probleeme.

Sest kui tehnikat pole Digilevi märgi andmise eesmärgil testitud, pole tarbijal ka vähimatki kindlust.

«Praktika näitab, et pea iga seade on tahtnud enne märgi saamist järgiaitamist. Kahjuks on müüjad samad isikud, kes müüvad ka märgiga tooteid. Eelnimetatud põhjustel hoiduvad nad ka korralike bokside puhul märki poes esitlemast,» tõdes Pihel.

Näiteks avastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alles üsna hiljuti, et OnOff'i tehnikakauplus reklaamis oma veebiküljel kahte toodet - digitüünerit ja digitüüneriga telerit - kui Digilevi märgiga tehnikat.
Samas polnud toodetele märki omistatud.

«Tõsi, ekslikult sattus meie veebilehele digitüüneri ja Grundigu teleri juurde Digilevi märk, mille peale helistati ministeeriumist ning kõrvaldasime vea koheselt.

Seega pöördumine oli õige ning tegemist sajaprotsendiliselt meie eksitusega,» tunnistas AS OnOff Eesti turundusjuht Liina Kivimägi.

Ka Jüri Pihel kinnitas, et OnOff reageeris märkusele viivitamatult ja eemaldas märgi reklaami juurest.

Mis puudutab digitelereid, on hetkeseis selline, et pea kõik selle hooaja uued telerid on testitud ja Digilevi märgi omistamiseks n-ö korda saanud.

«Üldiselt pole teleritootjaile midagi ette heita, esindajad on olemas ja vastutustundlikud.

Aga tõesti, alles käesoleval aastal saame rääkida, et lokaliseerimises on läbimurre ära toimunud ja telerid on tõesti ka Eesti jaoks korda tehtud - menüüd, juhendid, võrgusobivus jne.

Sony, Sharp ja Philips on olnud siin eelkäijad, LG ja Samsung on mudelid korda saanud ja Grundig samuti. Panasonic ei ole Eestit veel kaardil üles leidnud - esindus on neil nüüd Poolas, seal aga pole digilevi veel niipea, ehk sellepärast. Igasugu kummalistest tegelastest rääkimata,» selgitas Pihel.

Hetkel liigub ministeerium selle suunas, et Digilevi märgi kasutamist seadusandluse abiga reguleerida.

«Tarbijal on täielik õigus saada toote kohta piisavat ja õiglast infot ning vajadusel tuleb selle andmist kohustuslikus korras reguleerida.

Kaks asja, mida ostja peab enne boksi või teleri ostu kindlasti teada saama, kuna see puudutab tolle peamist funktsionaalsust, on:

kas see on Eesti võrguga täielikult ühilduv või ei ning kas see võimaldab vastu võtta ainult vabalevi või ka tasulisi kanaleid.

See info peab olema müügipaigas iga seadme kohta selgelt välja toodud,» märkis Pihel.