Ihaldatud asjad tunduvad olevat lähemal

Selline fenomen võib olla osa kohanemismehhanismist, mis stimuleerib inimesi püüdlema nende asjade poole, mida me tahame ning hoiab ära liigse energia kulutamise asjadele, mida inimene ei taha.

Uuringus katsetasid teadlased kauguse tajumist esmalt füüsilise soovi - joogijanu - peal. Uurijad lasid 90 üliõpilasel hinnata vahemaad enda ja veepudeli vahel. Pooled katses osalejatest olid eelnevalt ära söönud arvestatava koguse soolapulki ning pooled polnud neid söönud.

Kui janused hindasid veepudeli kauguseks keskmiselt 63 sentimeetrit, siis mittejanused arvasid, et pudel on neist 71 sentimeetri kaugusel.

Sotsiaalsete ihade testimiseks paluti osalejal hinnata nende objektide kaugust, millel oli sotsiaalne väärtus, nagu näiteks positiivne tagasisideleht või võidetav 100-dollariline kupüür, ning objekte, millel ei olnud sotsiaalset väärtust või mis oli pigem negatiivse väärtusega, nagu näiteks kellelegi teisele kuuluv rahakupüür või kriitiline tagasisideleht.

Selles ülesandes ei palunud uurijad hinnata vahemaad sentimeetrites, vaid palusid osalejail visata oakott võimalikult objekti lähedale või siis kõndida teatud maa asja poole või sellest eemale. Mõlemal juhul käitusid osalejad nii, nagu ihaldatud objektid oleksid olnud lähemal kui mitteihaldatud variandid.