Suutmatus maksta laene viib inimestelt kodud

Juhul kui kaks korterit müüakse 270 000-kroonise alghinnaga, jääb maksta veel 380 000 krooni ehk üle poole 650 000-kroonisest laenust, mille Margus Sirp 2007. aastal korteri ostmiseks võttis. Sellele lisandub Sirbi sõnul veel enam kui 60 000 krooni kohtutäituri tasu. «Poeg ja minia ostsid Tartumaale Vasulasse korteri ja minu korter läks lisatagatiseks,» räägib Mare Sirp. «Siis jäid mõlemad töötuks ja ei jõudnud maksta.»

Poeg Margus elab praegu üürikorteris ja tunnistab, et üürivõlgade tõttu tuleb tal sealtki koos naise ja kolme lapsega ilmselt lahkuda. «Kogu aeg toetan poja peret, saan natuke töövõimetusprotsenti juurde ka,» räägib Mare Sirp. «Närvid on nii läbi, et ei saa öösiti magada. Vanaduses ei ole enam eluaset ja kõige kurvem on see, et suur osa võlga jääb veel üles.» Sirbi sõnul ei mõistnud ta korterit lisatagatiseks pannes, et temast võib saada samasugune masu ohver nagu pojast ja miniast.

Ametlikud teadaanded

Postimees uuris Ametlikest Teadaannetest poolesaja märtsi algul pankade poolt oksjonile pandud kinnisvaraobjekti kuulutust ning selgus, et peaaegu kõik buumiohvrid jäävad pärast kodu mahamüümist pangale võlgu ja peavad veel tasuma asja eest, mida neil enam ei ole.

Ametlike Teadaannete oksjonikuulutustes on kirjas hüpoteegid, mille pangad tagatisele seadsid. Kui jagada hüpoteek koefitsiendiga 1,3, saab teada, kui palju pangad inimestele tegelikult laenu andsid. Loomulikult jõudsid kliendid osa laenust ka tagasi maksta, aga 20 või 30 aastaks võetud laenu puhul on tegu tühise summaga. Kui lisada võlale viivised ja kohtutäituri tasu, võib arvata, et tegelikult nõutakse buumiohvritelt suuremat summat kui esialgu neile antud laen.

Samas tunnistavad nii SEB kui Swedbank, et seni pole välja töötatud mingit kindlat reeglistikku juhtudeks, kui puupaljaks jäänud klient pärast tagatisvara müüki veel võlgu jääb. Mõlema suurpanga esindajad räägivad koos klientidega lahenduste otsimisest, kuid on selge, et lõviosa buumiohvritest vihkavad panku, mille laenu pakkunud tellerid ei andnud neile mingit aimu majanduse tsüklilisest iseloomust.

Teisalt on suur osa haamri alla läinud vara omanikest töötud ja neilt pole võtta midagi peale hinge. Niinimetatud individuaalne lähenemine loob juristide horde ülalpidavatele pankadele võimaluse suruda niigi räsitud ja kodututele klientidele peale oma tingimused ülejäänud võla maksmisel.

SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas räägib, et pärast tagatisvara müüki üles jäänud võla puhul tavalised laenutingimused enam ei kehti ja püütakse leida kompromiss. «Panga eesmärk on saada tagasi laenu põhiosa, mitte hakata selle pealt veel eraldi teenima,» väidab ta. Samas tunnistab Messimas, et vana võlg vormistatakse uue laenuna. «Vana leping on lõppenud ja vormistatakse uus laenuleping ning lepitakse kokku, mismoodi hakatakse tagasi maksma.»

Laenuvõtjate seast leiab nii Viimsi merevaatega eramu ostmiseks kümme miljonit krooni laenanuid kui ka väikeasulate elanikke, kellele sai saatuslikuks mõnesaja tuhande kroonine laen. Ohvrite seas on eksklusiivkaupade müüjaid, ehitajaid, kinnisvaraarendajaid ja igasuguste muude elualade inimesi, kellega pangad oma raha paaritasid.

Pangavõlgaste seast leiab aga ka lootustandvaid näiteid – veel eelmisel nädalal oli Viire Tammistu kahetoaline ahiküttega korter Elvas müügis
480 000-kroonise alghinnaga, et tasuda 600 000-kroonine võlg SEB-le. Tammistu korter on poja laenu lisatagatis. «Meie asi on lahenenud,» räägib naine. «Pank oli vastutulelik ja kui poeg nüüd jälle töökoha sai, saime võla ikkagi uuesti laenuks vormistatud. Ja SEB töötaja ütles: «Oi, kui tore, siis saate oma asja korda.»»

Kohtutäitur Reet Rosenthal ütleb, et mõni korter või elamu on olnud enampakkumistel juba kuus-seitse korda. Korteri alghind oksjonil sõltub nende praegusest turuväärtusest ja sellest võib täitur veel kuni kümme protsenti maha võtta. Kohtutäitur Oksana Kutšmei jutu järgi on enampakkumise tulemuse ja panga nõude kahe-kolmekordne erinevus praegu tavapärane.

Majanduskriisi halvimatel aegadel nägid kohtutäiturid kinnisvaraoksjonitel vaid üksikuid investoreid, kes saatsid kohale oma esindajad. Nüüd räägivad täiturid, et oksjonitel on hakanud osalema ka tavakodanikud, kes otsivadki endale sel moel kodu.

Korter lõhutakse ära

Rosenthali sõnul lõhuvad korterite või elamute endised omanikud sageli enne lahkumist sisustust. «Juba siis, kui võlgnik saab täitmisteate, kruvitakse välja kraanikausid ja uksed. Lõhkumine on praegu juba reegel,» nendib Rosenthal.

Kutšmei müüs reedel oma büroos peetud oksjonil uude elurajooni rajatud eramut, kus elas mitme lapsega pere. Majaomaniku võlg oli kolme miljoni krooni ringis, aga Kutšmei müüs maja juba mitmendal enampakkumisel 1,15 miljoni krooniga. Täiesti erandlikult kerkis alghind lausa 1,49 miljonile. «Nad on väljakolimise tähtaega kogu aeg pikendanud, sest omanik ütleb, et tal ei ole kuhugi minna,» räägib Kutšmei. Majaomanikul olid ka lisatagatised, aga Kutšmei jutu järgi jääb inimene suure tõenäosusega veel pangale võlgu.

Maja nüüd juba endine omanik, kes soovib anonüümseks jääda, räägib, et tegeles buumi ajal kinnisvaraäriga ja kriisi alates töö kadus. «Mõtlesin selle peale, et majanduses võib midagi juhtuda, aga samas ei osanud tõesti ette arvata, et kriis selline tuleb,» räägib mees.

Mehe sõnul ei ole mõistuspärane, et pärast kogu tema vara mahamüümist jääb osa võlga pangale veel üles. «Kui laen on võetud kinnisvara tagatisel, siis kinnisvara peaks panga nõude katma,» lausub ta.

Suur pere püüab nüüd leida üüripinna, kus edasi elada. «On peretoetus ja püüame leida elamispinna – üritame võtta päeva korraga,» lausub ta. «Käin tööl ja teenin söögiraha, aga mitte rohkem. Korteri üürimiseks võimalust ei ole.» Mees lisas, et rasked ajad on peret pigem ühendanud. «Peaasi, et kõht oleks täis ja tuba soe.»

Masuohvrite vara müügis
•    Eramu Harku vallas – 5 tuba, köök, saun. Laen Postimehe arvestuste järgi 2,74 miljonit, müügis 1,6 miljoni kroonise alghinnaga
•    Korter Maardus – laen 800 000 krooni, müügis 400 000-kroonise alghinnaga
•    33-ruutmeetrine korter Tallinnas Lasnamäel – laen 1,1 miljonit, alghind 450 000 (lisatagatisega)
•    50-ruutmeetrine korter Kohtla-Järvel – laen 190 000 krooni, alghind 100 000 krooni
•    Majapidamine Raasiku vallas – laen 600 000 krooni, oksjoni alghind 900 000 krooni
•    120-ruutmeetrine kahekorruseline korter Tallinnas Narva maanteel – laen 2,21 miljonit, alghind 1,69 miljonit (lisatagatistega)
•    Maja koos kõrvalhoonetega Harku vallas – laen 1,26 miljonit, alghind 800 000 krooni
•    Suvilakinnistu Keila vallas Kersalu külas mere lähedal – laen 771 000 krooni, alghind 540 000 krooni
•    Kolmetoaline korter uues majas Tallinnas Lasnamäel – laen 1,5 miljonit, alghind miljon krooni
•    Kolmetoaline korter Maardus – laen ligi pool miljonit, alghind 234 000 krooni
•    Korter Kose vallas – laen 230 000 krooni, alghind 170 000 krooni
•    Kolmetoaline korter Paldiskis – laen 350 000 krooni, alghind 135 000 krooni
•    Neljatoaline korter Tallinnas Anni tänaval – laen ligi 850 000 krooni, alghind 720 000 krooni
•    Kinnistu mere ääres Viimsi vallas – laen SEB-le 8,6 miljonit krooni, alghind 5,48 miljonit (lisaks sellele hulk muid võlgu)
•    Aiamaja ja kuur Kernu vallas – laen ligi 260 000 krooni, alghind 108 000 krooni
Allikas: Postimehe arvutused Ametlike Teadannete ja laenule seatud hüpoteegi alusel