Teadlaste sõnul on kolme levinuma terviseprobleemi käes kannatavatel patsientidel kõige suurem šanss ellu jääda just neis haiglates, mis on samade haiguste ravimisega piisavalt koormatud.
Suurema koormusega haiglas on suurem šanss ellu jääda
Kopsupõletikuga patsientidel, kes viibisid ravil suurtes haiglates, oli 5 protsenti väiksem tõenäosus esimese kuu jooksul surra kui neil, kes sattusid ravile väiksema töökoormusega haiglatesse, kirjutab
.
Südamepuudulikkusega patsientide puhul oli aga vahe juba 9-protsendiline ning südamerabanduse puhul tervelt 11-protsendiline.
Dr. Joseph Ross ja tema kolleegid New Yorgi Mount Sinai meditsiinikoolist analüüsisid aastatest 2004 kuni 2006 pärit andmeid.
Nad leidsid, et kui haiglas raviti aastas 610 südamerabandusega, 500 südamepuudulikkusega või 210 kopsupõletikuga patsienti, oli patsientidel kõige väiksem risk esimese 30 päeva jooksul haiglas surra.
Ülikoolide juures tegutsevate haiglate puhul piisas madalama suremusriski jaoks ka väiksemast patsientide arvust, selgus lisaks. Kuid üldiselt ohustas suurim risk kõige väiksema koormusega haiglate patsiente.
Teadlased arvutasid välja, et vaid 17 südamerabandust aastas raviv haigla saaks oma 30 päeva suremust tervelt 20 protsendi võrra alandada, kui selliseid patsiente oleks aastas 100 võrra rohkem. Kui haiglal on aga näiteks 70 südamerabanduse juhtu aastas, annaks 100 ravijuhu lisandumine 10-protsendilise suremuse languse.
100 haigusjuhu lisamine haiglale, kus ravitakse juba 236 südamerabanduse patsienti aastas, vähendaks aga suremust vaid 4 protsendi võrra. Kui aastane südamerabanduse ravijuhtude arv ulatub 610ni, ei kaasne koormuse tõusuga enam mingit paranemist.