Keha augustamine seostub vaimsete probleemidega

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keha augustamine seostub vaimse tervise probleemidega.
Keha augustamine seostub vaimse tervise probleemidega. Foto: SCANPIX

Teadlased leidsid 23 varasemat uuringut analüüsides, et keha augustamine võib olla märk vaimsetest probleemidest.

Kuigi otsest seost keha rõngastamise ja vaimsete häirete vahel ei leitud, tuleks neetidega kaunistatud patsientide vaimse tervise uurimisele siiski keskmisest rohkem tähelepanu pöörata, kirjutab Healthday.

Nimelt esineb nende seas rohkem riskikäitumist ja psühhiaatriliste probleemide tunnuseid, näiteks enesetapumõtteid.

Uuringutes osalenute vastuseid analüüsides leiti, et iluauke omas enda sõnul seitse kuni neliteist protsenti kõigist vastajaist ning neli kuni 51 protsenti noortest. Sagedamini olid end augustada lasknud naissoost vastajad.

Keha augustamine seostus mitmete ohtlike käitumisjoontega nagu suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide pruukimine, kaitsmata seks ja hasartmängusõltuvus.

Kolm laialdast uuringut olid leidnud, et noortel seostub keha augustumine antisotsiaalse käitumisega. Aukude tegemine oli levinum naiste seas, kes oli impulsiivsed ja otsisid pidevalt elamusi ning väljendasid oma viha suuliselt. Augustamine seostus noortel naistel tugevalt negatiivsetesse emotsioonidesse kaldumisega ja positiivsete emotsioonide vähesusega.

Uurijate sõnul põhines enamik analüüsitud materjali aga kolledžiõpilastelt saadud andmetel, kelle seas negatiivsed käitumisjooned võivad keskmisest levinumad olla. Nad lisasid, et mõnede uuemate uuringute põhjal on keha augustamise ja hälbiva käitumise seos kadumas, sest neetide kandmine on üha laiemalt levimas.

Lisaks pidid enamikes analüüsitud uuringutes vastajad ise märkima, kas nad on end augustanud ja milliseid vaimse tervise probleeme neil esineb ning ka see kõigutab tulemuste usaldusväärsust.

Kõigele vaatamata teatasid uurijad siiski, et nende avastuse põhjal peaksid arstid keharõngaid kandvate inimeste vaimse tervise uurimisele suuremat tähelepanu pöörama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles