Varasemates uuringutes on näidatud, et rinnavähki haigestunud naistel on suurem risk munasarjavähi tekkeks, kuid nüüd selgus, et see seos kehtib vaid kindlat Lääne-Rootsis levinud geenimutatsiooni kandvate naiste puhul.
Vaid geneetiline eelsoodumus seob rinna- ja munasarjavähi
6. aprill 2010, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimisrühm oli varem kindlaks määranud spetsiifilise mutatsiooni rinnavähigeenis BRCA1, mis pärines mõnelt palju põlvkondi tagasi Rootsi läänerannikul elanud esivanemalt, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
.
Mutatsiooni esineb sageli perekondades, kus kolmel või enamal liikmel on diagnoositud rinna- ja või munasarjavähk, kirjutas Science Daily.
«Meie varasemad uurimused näitasid, et rinnavähki põdevatel Lääne-Rootsi naistel on suurem tõenäosus haigestuda munasarjavähki kui mujal Rootsis elavatel naistel,» ütles Göteborgi ülikooli teadlane ja uurimisrühma juht Per Karlsson.
Enamik munasarjakasvajaid on healoomulised, eriti noorematel naistel, kuid Rootsis diagnoositakse pahaloomuline munasarjakasvaja igal aastal enam kui 700 naisel. 30-40 protsenti nendest naistest kannab Lääne-Rootsi BRCA1 mutatsiooni.
Nüüd on teadlased näidanud, et sagedasem munasarjavähki haigestumine rinnavähiga naiste hulgas esineb ainult BRCA1 mutatsiooni kandjate seas. Naised, kes seda mutatsiooni ei kanna, ei haigestu rinnavähi tõttu suurema tõenäosusega munasarjavähki.
«See tähendab, et saame uuringutes keskenduda perekondadele, kus paljudel sugulastel on esinenud rinna- ja munasarjavähki,» ütles Karlsson.
Kuna suurenenud munasarjavähi risk esineb vaid väga väikesel osal rinnavähki haigestunud naistest, on järgmiseks sammuks anda patsientidele selgemat informatsiooni rinnavähiga seotud riskide kohta.