Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar märkis, et pealinna ühissõidukid on kaunis halvas sanitaarses seisukorras ja sealt võib reostunud pindade kaudu endale hankida peaaegu iga haigustekitajat.
Epidemioloog: ühissõidukeist võib saada peaaegu kõiki nakkusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tallinna linnas on ühissõidukid kaunis halvas sanitaarseisukorras ja see on ka arusaadav - päeva jooksul käib neist läbi igasuguseid inimesi, sealhulgas ka kehva hügieenilise puhtusega inimesed,» ütles Kutsar.
Nakkushaigustest võivad puhtust mitte armastavad inimesed endaga kaasas kanda kõiki potentsiaalseid haigustekitajaid, millega nad kokku on puutunud. «Kätega võib levitada praktiliselt iga haigustekitajat, välja arvatud verega levitatavat. Seega kõiki, alates gripiviirustest ja eriti neid, mida inimene eritab väljaheite või uriiniga, sest asotsiaalil võivad käed olla sellega saastunud,» sõnas Kutsar, lisades, et see on paratamatu, kuna neil puuduvad tingimused käte pesemiseks.
Toidumürgituste tekitajaid kantakse samuti kätega pindadele, mida ühistranspordiga reisija katsub: käsipuud, pingid, seljatoed. «Eriti on nakkusoht kevad-suve-sügisperioodil, kui inimesed kindaid ei kanna,» hoiatas epidemioloogianõunik.
«Eesti oludes, kus tuberkuloosiepideemia kulgeb juba aastakümneid, ei ole imekspandav, kui mõni asotsiaal on ka aktiivse tuberkuloosi põdeja,» loetles Kutsar veel võimalusi. «See haigus levib õhu kaudu ja eelsoodumus selle nakkuse edasikandumiseks on kõigis kinnistes ruumides, mitte ainult ühissõidukeis.»
Suurimaks kurja juureks on meil äärmiselt amortiseerunud ühissõidukite pehme kattega istmepingid. «Nendel on võimalik, et inimene kannab sinna mitmeid parasiite, eeskätt lutikaid ja täisid. Olen ise näinud, kuidas ühel mitte-asotsiaalil liikusid lutikad algul riietel, sealt edasi pingile. Pehmelt pingilt ei pühi neid maha ka ja need püsivad seal kaua.»
«Kokkuvõttes on ühistranspordis nakatumise võimalus olemas iga tavareisija jaoks, on ta asotsiaal või mitte - ka terve inimene võib saastunud kätega pisikuid kanda.»
Kuidas vältida?
Kõige lihtsam meetod nakkuste vältimiseks on Kutsari sõnul haiguste tippajal vältida ühissõidukeid ja käia võimalikult palju jala. «Kui sõidate bussis ja näete, et läheduses on kahtlase olekuga ja haigustunnustega inimene, pesta koju jõudes kohe käed ja õpetada seda ka lastele. Ülimalt soovitatav on kohe käed pesta,» rõhutas ta.
Kui olete bussis sõites palja käega hoidnud kinni pindadest, siis ei tohi enne pesemist nendega puudutada silmi, nina ega suud - limaskesti.
Kutsar pani ka ühissõidukite omanikfirmadele südamele, et nad puhastaks korrapäraselt busse-tramme-trolle. «Eriti trollides jääb küll sageli mulje, et neid puhastatakse üle mitme päeva,» leidis nõunik, lisades, et piisab tööpäeva lõpus korralikult puhastusvahendi ja veega töötlemisest ning desinfitseerimist polegi sel juhul vaja. «Desinfitseerimine on meditsiiniline protseduur, mis on vajalik vaid seal, kus kindlalt teame, et pisikud on pinnale sattunud.»