Miks muutuvad haigused ravist hoolimata krooniliseks?

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: NYT / Scanpix

Antibiootikumravi käigus ei suudeta kunagi ära hävitada kõiki baktereid, sest nad valdavad erilist ellujäämisstrateegiat - teeseldes surnut, jäävad nad ravimitele märkamatuks. Uuesti ellu ärgates toovad aga vahepeal uinunud bakterid kaasa haiguste krooniliseks muutumise.


Antibiootikumid suudavad haigusi tekitavaid baktereid tappa vaid siis, kui need aktiivselt kasvavad ja paljunevad. Kui bakterite elukeskkond halveneb, siis laskuvad nad uinunud olekusse, mil ka antibiootikumid neile ei mõju, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Sellises uinunud olekus võivad bakterid vastu pidada mitmeid kuid, kui mitte aastaid, ning olude paranedes hakata uuesti paljunema ja kord juba ravitud haiguse uuesti lõkkele puhuda.

Bakterite selline võime uinunud olekusse laskuda on olnud teadlaste uurimisobjektiks juba aastakümneid. See omadus muudab keeruliseks näiteks tuberkuloosiravi, sest haigustekitajast lõplikult lahti saada pole alati võimalik.

«Isegi kui bakterikultuur on tundlik mingile antibiootikumile, siis ei ole võimalik kunagi selle antibiootikumiga tappa kõiki selle kultuuri baktereid,» ütles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur Arvi Jõers. Alati jäävad mõned bakterid tänu uinumistaktika kasutamisele ellu ja suudavad pärast antibiootikumravi lõppu uuesti kasvama hakata.

«Näiteks põiepõletikud muutuvad krooniliseks, sest osa baktereid jääb hoolimata antibiootikumravist alles ning ärkab mingi aja pärast uuesti elule,» ütles Jõers.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on katsed näidanud seda, et kui kasvutingimused on väga head pikema aja jooksul, ärkavad kõik bakterid uinakust üles ning siis suudab antibiootikumravi kõik bakterid maha tappa.

Jõersi sõnul võiks sellel avastusel olla ka konkreetseid rakendusi meditsiinis. «Kui leida viis, kuidas kõik uinunud bakterid üles äratada, siis oleks võimalik kõik bakterid antibiootikumidega ära hävitada. See aitaks hoiduda põletike krooniliseks muutumisest,» ütles ta.

Teise variandina oleks Jõersi sõnul mõeldav ka viis, kuidas viia bakterid lõplikusse uinakusse, millest nad enam ei ärgata ei suudaks. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles