Eesti koolinoortel pole aimu HIV-olukorra tõsidusest

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Eelmisel nädalal jõudis lõpule koalitsiooni «Ettevõtted HIV vastu» ja Noored Kooli Sihtasutuse läbiviidud projekt, mille käigus vabatahtlikud käisid koolides HIVst rääkimas. Vabatahtlike sõnul oli Eesti HIV-olukorra tõsidus paljudele õpilastele üllatuseks.

Kõige rohkem oli koolinoortele üllatuseks see, et Eesti on HIV levimise kiiruselt Euroopas esikohal, et meil levib HIV Euroopa keskmisest kümme korda kiiremini ning et nakkuse võib saada ka püsisuhtes.

Kuigi noored oskasid kohati hästi nimetada HIV levikuteid, oli paljudele uus info, et HIV-positiivsed võivad saada terveid lapsi ning jätkata täiesti tavalist elu. Oodatult pakkusid õpilastele suurt huvi praktilised teadmised kondoomi kasutamisest.

Üks vabatahtlik oli Taavo Kivistik, kelle igapäevaseks ametiks on müügijuhi töö ettevõttes Johnson ja Johnson.

«Tahtsin minna, sest kolleeg Ingrid Purga tekitas huvi ja teema tundus oluline, et kulutada oma aega sellest rääkimiseks. Lisaks soovisin näha, kas ja kuidas saan hakkama noortega,» rääkis mees. «Mul oli väike eelarvamus, et noored võivad olla metsikumad. Tegelikkus oli väga positiivne – noorus pole hukas, vaid väga huvitatud sellistest teemadest ja valmis ka ise kaasa rääkima, tegema.»

Pelgulinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Pille Pipar võttis vabatahtlikke külalisõpetajaid vastu mitmes koolitunnis. Tema sõnul on HIV, aids ja seksuaalkäitumine teemad, mille jaoks tuleb õpetajatel tegelikult oma tavapärase programmi kõrvalt aega leida. Seda eelkõige seetõttu, et need teemad puudutavad otseselt  noori ja sellealased teadmised on olulised nii neile kui ka ühiskonnale laiemalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles