«Kindlasti on stressirohke elu üks põhjusi, miks naisel kuidagi ei õnnestu rasedaks jääda, kuid see pole ainus ega peamine põhjus,» tõdes viljatusravi arst Andrei Sõritsa.
Sõritsa: viljatusele leidub pea alati selgitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lugesin just statistikat, et Eestis on 22 protsenti elanikest tegevad ettevõtluses, Maltal aga ainult kuus protsenti. See tähendab, et Maltal võetakse elu rahulikult, stressivabalt, meil aga närveerivad inimesed endale võetud kohustusi täites,» tõdes Sõritsa. «Inimese organism kohaneb stressiga, kuid see pole siiski normaalne seisund.»
Stress aga rasestumist ei soodusta. «30ndates eluaastates paaridel lisandub veel bioloogiline kell, mis tekitab lisapingeid. Nii ongi hinnanguliselt 15–20 protsendil peredest probleeme rasestumisega,» nentis viljatusravi arst.
Kui palju pingerohke elu rasestumisele mõjub, on Sõritsa sõnul teaduslikult siiski raske või isegi võimatu tõestada. Kindel on vaid see, et stress võib esile kutsuda hormonaalseid häireid.
Briti viljatusravi ekspert Zita West väidab ajalehes Daily Telegraph, et tervenisti 23 protsendil juhtudest ei leidu viljatusprobleemidele mingisugust selgitust. «Nii suur see arv ei tohiks olla. Minu praktikas on selliseid paare olnud alla viie protsendi,» nentis Sõritsa.
Viljatusravi ekspert Zita West aga usub, et 80 protsenti neist seletamatutest juhtudest on tingitud stressist.
ASi Medicover naistearst Katrin Seemen tõdes, et pingeline elu vähendab küll inimeste seksiisu, kuid stress pole siiski viljastumisraskuste peamine põhjus. «Minu praktikas on olnud vaid üksikud juhused, kus naisel, kes tavaelus kuidagi rasedaks ei jäänud, see mehega kaheks nädalaks puhkusereisile sõites siiski õnnestus,» nentis ta.
West aga toob rasestumisraskuste ühe peamise põhjusena välja just vähenenud libiido. «Noored paarid lihtsalt ei seksi piisavalt,» ütles West. «Liiga vähene seks on levinud põhjuseks, miks rasestumine ei õnnestu.»
Samas pole tarvis paanikasse sattuda, kui rasestumine ei õnnestu esimese paari kuu või isegi aasta jooksul. Näiteks naistel, kes on aastaid pille tarvitanud, kulub viljakuse taastumiseks vahel üle nelja kuni kuue kuu, sest pillide toime põhineb ovulatsiooni ärahoidmisel, st munarakkude küpsemise pärssimisel. Pikaajaliste pillitarvitajate organism pole aastaid tootnud ühtegi munarakku ja vajab taastumiseks aega.
Westi kinnitusel võib stress mõjutada nii naise menstruaaltsüklit kui ka mehe seemnerakkude viljastamisvõimet. «Stressiseisundis mehe testosteroonitase langeb ja see võib mõjutada sperma kvaliteeti,» ütles West. Et lapsesaamise soovid võimalikult kiiresti ja edukalt õnnestuksid, soovitab West noortel oma elu vaadata suures plaanis. Tööl tekkinud vastuoludele ja probleemidele elukaaslasega tuleb otsida lahendusi, mitte elada koos probleemidega.
«Kindlasti tuleks oma elustiili muuta,» nõustus Westiga Sõritsa. «Oma ellu tuleb tuua rohkem tasakaalu. Kindlat retsepti on aga väga raske anda,» lisas ta.
Miks ei õnnestu rasestuda?
• Kõige sagedasem põhjus on suguteede kroonilise põletiku tagajärjel tekkinud munajuhade läbimatus. Munajuhade läbitavust kontrollitakse kas spetsiaalse kontrastainega ultrahelis või laparoskoopilise uuringuga.
• Teine sage põhjus on endometrioos. See on krooniline haigus, mille puhul emaka limaskesta taoline kude paikneb kolletena väljaspool emakat. Need kolded põhjustavad liiteid väikeses vaagnas. Kolletes toimuvad tsüklilised muutused ja kolletest erituv veri põhjustavad valusid alakõhus. Lastetuse põhjuseks on haigusega seotud häired hormoonsüsteemis või liiteline protsess. Endometrioosi saab avastada laparoskoopilise uuringuga. Endometrioosi ravitakse kollete eemaldamisega kirurgiliselt, kasutatakse ka hormoonravi.
Allikas: naistearst Katrin Seemen