Miks peeretamine ei kuulu heade tavade hulka? Miks teatud toiduained tekitavad eriti ohtralt soolegaase? Küsimustele vastab ajalehes Helsingin Sanomat Soome Rahvatervise Ameti bakterioloogia professor Pentti Huovinen.
Kümme fakti peeretamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Miks inimese soolegaasid haisevad?
«Seda põhjustab teatud toiduainete ja bakterite kooslus. Enamasti on siiski 99 protsenti soolegaasidest täiesti lõhnatud, koosnedes hapnikust, vesinikust, süsinikdioksiidist ja metaanist. Hais tekib juba väga väga väikesest väävlit sisaldavate gaaside kogusest. Inimese soolestiku bakterid toodavad neid peenestatud või mitteseeduvast toidust.
Kõige tavalisemad soolegaaside tekitajad on oad ja herned, kapsad, sibul, samuti sulfaate sisaldavad toiduained, näiteks õlled ja leivad.»
2. Mitu korda päevas inimene peeretab?
«Terve inimene peeretab kuni 20 korda päevas, 200-500 milliliitrit soolegaase korraga. Ühe korraga tekitatava soolegaasi kogus võib olla ka suurem, kui süüakse rohkelt kergesti gaase tekitavaid roogi või kui inimene põeb mingit seede-elundkonna haigust, näiteks laktoosi-intolerantsust või kannatab ärritunud soole sündroomi all.»
3. Miks hernesupp soolegaase tekitab?
«Soolestiku bakterid kasutavad herneste süsivesikuid, eriti rafinoosi, ja toodavad neist gaase.»
4. Kas peeretamine õnnestub paremini seistes või lamades?
«Seistes õnnestub soolestiku tühjendamine gaasidest paremini. Lamavas asendis on gaaside eraldumine aeglasem. Kerge füüsiline aktiivsus kiirendab samuti soolegaaside eraldumist. Kas soolegaaside eraldumine toimub häälekalt või mitte, sõltub sellest, millise rõhu all väljub gaas soolestikust, samuti pärasoole sulgurlihaste talitlusest.»
5. Kas mehed peeretavad sagedamini kui naised?
«Mehed peeretavad sagedamini kui naised ning ka korraga õhku paisatavate soolegaaside kogus on meestel suurem. Uuringutest on aga selgunud, et naiste soolegaaside hais on ebameeldivam kui meeste oma. Seda on tõestatud nii katsealuste lõhnaaistinguid mõõtes kui ka gaase biokeemiliselt analüüsides. Keskkonda saastavad mehed ja naised seega ühepalju, meestel on gaaside kogused suuremad.»
6. Kas halvasti lõhnavaid soolegaase saab kuidagi maskeerida?
«Soolegaaside lõhnast filtreerub 90 protsenti, kui kasutada aktiivsöefiltriga varustatud lina või pükse. Rahvatarkus küll soovitab halva lõhna varjamiseks põletada WCs tuletikke, kuid biokeemiliselt need soolegaaside lõhna ei mõjuta. Tuletiku punasel fosforil lihtsalt on endal nii tugev ja omapärane lõhn, et see varjab soolegaaside enda ebameeldiva lõhna.»
7. Imikutele soovitatakse gaasivalude leevendamiseks köömneteed, kas täiskasvanutele on ka mõni «peeruravim» olemas?
«Kui soolegaasid tekitavad pidevalt probleeme, tuleks esmalt teha analüüsid ja välja selgitada, kas gaasivalusid põhjustab ehk mõni haigus. Näiteks mao turseid ei põhjusta üldiselt mitte soolegaasid, vaid mao seinte kõrgenenud tundlikkus.
Soolegaaside tekitatud vaevusi võib proovida leevendada apteekides retseptita müüdavate ravimitega, mille toimeaine on dimetikoon. Dimetikoon lagundab gaasimullid, vähendades nende pindpinevust ning hõlbustab seega gaaside eritumist, leevendab kõhupuhitust ja sellest tingitud valulikkust. Igapäevase menüü muutmine on siiski kõige tõhusam vahend. Kes kahtlustab, et rohkeid valulikke soolegaase tekitab mõni kindel toit, peaks selle söömisest kindlasti loobuma.»
8. Kas peeretamine ja röhatamine on kuidagi omavahel seotud?
«Röhitsused johtuvad koos toiduga alla neelatud õhust, väga harva tekitavad neid bakterite toodetud gaasid nagu soolegaase. Röhitsusi tekib sagedamini, kui toit kiiruga suhu ahmida ja alla kugistada, neid põhjustab ka sage närimiskummi närimine, suitsetamine, süsihappegaasi sisaldavate ehk gaseeritud jookide tarbimine.»
9. Mis soolestikuga juhtub, kui inimene ei peeretagi?
«Kui soolegaase vägisi kinni hoida, imenduvad need läbi soolte vereringesse ja eemaldatakse organismist hingamisteede kaudu, väljahingatava õhuga.
Sageli tuleb peeretamist n-ö kinni pidada avalikes kohtades. Seeläbi suureneb küll väljahingatava õhu lämmastikusisaldus, sest tavaliselt pärasoole kaudu väljutatav lämmastik eemaldub nüüd organismit väljahingatava õhuga, kuid mingeid ohte tervisele see ei põhjusta.»
10. Miks peeretamist naljakaks peetakse?
«Anaalhuumoril on alati olnud pooldajaid. Suhtumine peeretamisse on küll aja jooksul muutunud. Veel sada aastat tagasi õpetati koolilapsi: ära hoia kinni vett, tuult ega muid loomulikke vajadusi. Tänapäeval aga peeretamine viisakate käitumistavade hulka ei kuulu, see võib kiire lõpu teha nii kohtingule kui ka tööintervjuule.»