Praegune kehamassi indeksi arvutamise skaala meestele ei sobi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mehe vööümbermõõt on üle 90 cm, peaks ta oma eluviisid ja toitumise kriitiliselt üle vaatama.
Kui mehe vööümbermõõt on üle 90 cm, peaks ta oma eluviisid ja toitumise kriitiliselt üle vaatama. Foto: SCANPIX

Suurekasvuliste meeste kehamassiindeks näitab väga kergesti ülekaalu, nentis Iltalehtile Soome Tervise ja Heaolu Ameti professor Erkki Vartiainen. Samas võib tegemist olla heas füüsilises vormis ja treenitud inimestega. Et pikakasvulised inimesed ka reeglina kaaluvad rohkem, töötab WHO töörühm praegu välja metoodikat, mille kohaselt kehamassiindeksi arvutamisel ei kasutataks pikkusest tingitud kaalu.

Kehamassiindeksi arvutamisel jagatakse kaal pikkuse ruuduga, kui tulemus on suurem kui 25, siis on tegemist ülekaaluga, tulemus, mis ületab 30, viitab juba rasvumisele. Sellise skaala on meeste kaalu hindamiseks välja töötanud maailma terviseorganisatsioon WHO.

Selline metoodika on aga praeguseks tekitanud hulgaliselt probleeme.

Saleda inimese kehas võib leiduda rohkelt rasvkudet, kuid ometi kaalub selline inimene tugeva, lihaselise ja treenitud kehaga inimesest vähem ning ka tema kehamassiindeks on väiksem. Lihasmass kaalub rohkem kui rasvkude. Nii võivadki kehamassiindeksi arvutamise praeguse metoodika kohaselt lihaselised inimesed osutuda kergelt ülekaalulisteks, kuigi nende kehas ei pruugi leiduda grammigi üleliigset rasva.

Kehamassiindeks ei sobi praegusel kujul laste, vanurite ja suurekasvuliste lihaseliste inimeste üle-või alakaalulisuse hindamiseks.

Normaalset kehakaalu näitab kehamassiindeks vahemikus 19 – 25, alla 19 viitab alakaalule. Kehamassiindeks vahemikus 25 - 30 tähistab mõõdukat ülekaalulisust, 30 - 40 olulist ülekaalulisust, üle 40 - patoloogilist ülekaalulisust.

«25 normaalkaalus olemise mõõdupuuna on paljude meeste jaoks liiga väike. Samas võib see tõeliselt väikeste ja habraste naiste jaoks aga olla liiga suur. 25 võeti normaalkaalulisuse piiriks kusagil 1980ndate aastate lõpus, kuid praeguseks peaks seda tõstma 30ni. Selline piir sobib ühtviisi hästi nii naistele kui meestele,» tõdes Vartiainen.

WHO töörühm töötab lisaks kehamassi indeksi arvutamise uuele metoodikale välja ka erinevad norm- ja ülekaalulisuse näitajad näiteks Aasia päritolu inimestele ja Põhjamaade elanikele.

«Üks hea vahend mõõtmaks, kas ollakse ülekaaluline või mitte, on mõõdulint. Kui mehel on vööümbermõõt suurem kui 90 cm ja naisel 80 cm, tuleks oma elustiil ja toitumisharjumused põhjalikult üle vaadata,» soovitas Vartiainen.

Eesti Tervise Arengu Instituudi soovitused on leebemad: meie naistel peaks vööümbermõõt jääma alla 88 cm, meestel alla 102 cm. Vöö- ja puusaümbermõõdu suhte järgi loetakse rasvumiseks, kui see suhe meestel ületab 1 ja naistel 0,8. Näide: naise vööümbermõõt on 80 cm ja puusaümbermõõt 95 cm. Ainult vööümbermõõtu vaadates jääb ta soovituste piiridesse, kuid vaadates suhet 80/95 = 0,84, on tal oht ülekaalulisusele.
 

.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles