Mida väiksem laps, seda kallimaks 1. september läheb

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesse klassi mineva lapse puhul on kulud koolitarvetele kõige suuremad.
Esimesse klassi mineva lapse puhul on kulud koolitarvetele kõige suuremad. Foto: Sille Annuk

Lastevanemate Liidu juhatusse kuuluva Enn Kirsmani sõnul on lapse koolisaatmise kulud kõige suuremad esimeses klassis.

Seda kinnitasid ka liidu mõni aastat tagasi tehtud arvutused, millest selgus, et koos kirjatarvete, dresside, tossude ja muude rõivastega kulub lapse esmakordsele koolisaatmisele tuhandeid kroone.

«Huvitav oli see, et mida vanemaks laps sai, seda odavamaks läks tema koolisaatmine. Start on kallim, sest on osa asju, mida saab hiljem jätkuvalt kasutada, näiteks kalkulaator või muu selline,» rääkis Kirsman.

Samuti pidas ta esimese kooliaasta suurte kulutuste põhjuseks seda, et laps kasvab antud eas paratamatult kiiresti ning võib juhtuda, et enne 1. septembrit ostetud jalanõud või riided jäävad kooliaasta jooksul väikseks ja emal-isal tuleb sammud uuesti poodi seada.

Seda, et väiksele koolijütsile ostetaks mobiiltelefon või arvuti, Kirsman vajalikuks ei pidanud.

«Need ei ole pliiatsid ja vihikud, ilma milleta ei saa koolis käia,» märkis ta ja lisas, et see, kas lapsevanem läheb tehnikamüüjate reklaamikampaaniatega kaasa või mitte, on täiesti vaba valik.

Samas tõi Kirsman välja ka ühe probleemkoha, mis on seotud just kooli alguse ja sellele rõhuvate reklaamikampaaniatega. «See on iseenesest selline eetika küsimus – kuivõrd eetiline on laste tunnetel mängida ja kütta üles vajadust, et igaühel peab olema kõige moodsam telefon ja kõige moodsam arvuti.»

Kokkuvõtteks ütles lastevanemate liidu esindaja, et lapse kooliminek on tõepoolest kallis, kuid samas saab laps koolist ka vajalikke teadmisi ja kogemusi, nii et kõik need kulutused on õilsa eesmärgi nimel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles