Viis vananenud lauakommet, mida lapsele ei tasu õpetada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
last tuleks juba imikueast harjutada sööma magustoiduks puuvilju ja marju, mitte kompvekke.
last tuleks juba imikueast harjutada sööma magustoiduks puuvilju ja marju, mitte kompvekke. Foto: SCANPIX

Paljud vanaemadeaegsed lauakombed on tänapäevaks, mil lapsed liiguvad üha vähem ja on üha sagedamini ülekaalulised, lootusetult vananenud. Portaal Health.com reastas neist viis, mida kindlasti enam järgida ei tasuks.

«Enne lauast tõusta ei tohi, kuni taldrik tühjaks söödud!»

See nõuanne võis olla omal kohal Suure Depressiooni aastatel, kuid mitte 21. sajandil. Ega laps ei peakski taldrikut tühjaks sööma, kui juba tema vanemaid poleks niiviisi õpetatud. Tõsi, paljuski sõltub see õpetussõna taldrikule asetatud toidu kogusest ja kalorsusest. Nii näiteks on USA restoranides pakutavate lasteroogade portsjonite suurused viimase 50 aasta jooksul kahekordistunud.
Mida sagedamini antakse lapsele liiga suuri toidukoguseid ja nõutakse temalt selle ärasöömist, seda raskemini tekib lapsel küllastustunne, sellised lapsed aga kipuvad kergesti kaalus juurde võtma.

Lapsevanematel pole mingit põhjust peljata, et laps ei saa toidukorra ajal kõhtu korralikult täis. Juba väikelapsed oskavad väga hästi kohandada oma toidukoguseid päevase energiavajaduse järgi. Lapsele piisab teadmisest, et näljatunde tekkimisel on tal alati võimalus toitu küsida.

Tee nii: Kui laps kipub toitu taldrikule järele jätma, tõsta talle väiksem portsjon ning tee samas selgeks, et vajadusel võib ta ise alati toitu juurde küsida. Ühe ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uuringu kohaselt sõid ise oma toidukoguste üle otsustanud lapsed täpselt oma vanusele ja energiakulutusele sobivad kogused, täiskasvanute määratud portsjoneid söönud lapsed aga veerandi võrra oma igapäevasest tarbest enam.

«Söö juurviljad ära, siis saad magustoitu!»

Pealtnäha tundub selline tehing küll igati paslik: laps saab juurviljadest vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, lapsevanem aga pääseb tüütust näägutamisest. Pikemas perspektiivis aga mõjub selline harjumus lapsele siiski kahjulikult, sest juurvilju ta armastama ei õpigi, küll aga õpib lapsevanemaga manipuleerima.

Magustoit peaks olema laual vaid kord nädalas, mitte igapäevane lõunaeine lõpetaja. Lisaks sellele, et magustoidud viivad lapselt söögiisu, kahjustavad need ka lapse hambaid.

Tee nii: Magusat ei tasuks lapse toiduvalikust täielikult eemaldada, sest vastasel juhul rahuldab ta oma magusavajadust väljaspool kodu. Asenda kompvekid jm. Maiustused tervislikematega: banaanid, marjad, viinamarjad, täisteratooted jms.

Söögikordade vahele võib süüa maitsvaid vahepalu.

Kuni teise eluaastani kestab lapse elus kriitiline periood, mille ajal laotakse põhi tema kasvamisele, tervisele ja käitumisele, sealhulgas ka toitumiseelistustele.

Kindlasti ei tohiks last maitsvate vahepaladega lohutada, eriti rämpstoidu hulka kuuluvate toitudega.

Tee nii:  Kui laps nutab või on muidu õnnetu, selgitaga ühiselt välja selle põhjused. Õpeta lapsele, et süüakse vaid toidukordade ajal, et kogu aeg ei peagi midagi näksima.

Suure suhkrusisaldusega toidud muudavad lapsed hüperaktiivseteks.

Lapsevanematel on muidugi lihtne süüdistada suhkrustatud hommikuhelbeid või magustoiduks söödud kisselli, kui laps keeldudele ei allu. Tegelikult ei põhjusta suhkur ei hüperaktiivsust ega «suhkru-uima». Seni pole üheski uuringus leitud seost suhkru tarbimise ja hüperaktiivsuse vahel. Lapse tavapärasest erinevat käitumist põhjustavad suurema tõenäosusega hoopis olukorrad, kus rohkelt suhkruid sisaldavaid roogi tarbitakse: perepeod, puhkus, sünnipäevad, nädalalõpud.

Tee nii: Paku lapsele limonaadi asemel joogiks piima või vett. Limonaad ja kõrremahlad kuulugu kord nädalas  joodavate hõrgutiste hulka. Kauplustes loe hoolikalt mahlapakkide etikette ja veendu, et tegemist on 100-protsendilise täismahlaga, millele pole lisatud suhkrut. Kõikvõimalikud mahlajoogid sisaldavad liiga suures koguses suhkrut.

Kui laps ei söö, jääb ta kasvult kiduraks ja tema areng aeglustub

Toidulauas jonnivate lastega olid tõenäoliselt hädas juba nende laste vanemate endi vanemad. Ka nemad pelgasid, et pidevalt «Ma pole näljane!» ütlev laps sureb lõpuks alatoitumusse.

Lapsed oskavad oma päevast energiatarvet väga hästi ise reguleerida. Kui laps keeldub õhtuootest, võib ta samas isukalt süüa õhtueinet. Ei tasu ka muretseda, kui laps ühtäkki nõuab vaid teatud kindlat toidainet: nii õpivad nad lihtsalt toidumaailma tundma, energiavajaduse aga rahuldavad ikkagi.

Samas peaksid kõhnade ja alakaalu piiri peal olevate laste vanemad siiski arsti juures kontrollima, ega lapse isupuudus pole tingitud mõnest haigusest.

Tee nii: Anna juba väikelapseeas lapsele maitsta uusi roogi. Ära ehmu, kui laps keeldub, sest laps peab keskeltläbi kaheksa kuni kümme korda rooga proovima enne, kui otsustab, kas see meeldib talle või mitte. Oluline on last pidevalt uute roogade ja maitsetega tutvustada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles