Maavalitsused kinnitavad, et kui inimesel pole ravikindlustust, siis abita teda ei jäeta. Ravikindlustuse puudumine ei tähenda ka seda, et perearsti uks kinni jääks.
Ravikindlustuse puudumine perearstita ei jäta
24. august 2010, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna juuni lõpu seisuga oli Eestis suurim töötus Ida-Virumaal, Põlva-, Võru- ja Valgamaal, uuris meditsiiniuudiste portaal med24.ee nendest maavalitsustest, kas ja kuidas ravikindlustuseta inimene arsti juurde saab. Maavalitsustest kinnitati, et arsti juurde pääsevad ravikindlustuseta inimesed igal juhul.
«Kohalike omavalitsuste toetusega pääsevad Valga maakonna inimesed üldjuhul ikkagi tasuta vähemalt perearsti vastuvõtule. Arvan, et enamik inimesi on ka informeeritud sellest, et kui registreerida ennast töötukassas, on võimalik saada ravikindlustus,» sõnas Valga maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Ülla Visnapuu.
«Inimest ilma abita ei jäeta ja arsti juurde saavad nad igal juhul,» kinnitas Ida-Viru maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Evi Kruzman. Ka Põlva maavalitsusest öeldi, et kindlustamata inimene saab tasuta perearstile nagu kõik kindlustatud.
Praktika ravikindlustamata inimese perearsti juurde pääsemise korraldamiseks võib aga omavalitsustes olla erinev. Üks variant on see, et kohalik omavalitsus toetab perearsti ning perearst omakorda ei esita kindlustamata inimeste eest omavalitsusele arveid.
«Paljud kohalikud omavalitsused toetavad perearste erineval viisil, näiteks antakse kasutada töötamiseks tasuta ruume, tasutakse kommunaalmakse, ostetakse praksise sisustust. Sellest tulenevalt perearstid ei esita kindlustamata isikute plaaniliste külastuste kohta kohalikele omavalitsustele raviarveid,» selgitas Põlva maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna spetsialist Helgi Lipašina.
«Valga linnas on olemas ka linnaarst, kelle tööülesannete hulka kuulub ravikindlustuseta ja materiaalselt vähekindlustatud linnaelanikele arstiabi korraldamine,» tõi Ülla Visnapuu näiteks.
Teine võimalus on see, et omavalitsus tasub perearsti esitatud raviarve, andes näiteks vajadusel garantiikirja. Vastavalt sellele, kuidas omavalitsusel rahaliselt võimalik, võidakse toetada näiteks ka ravimite ostmist.
Kokku on praegu Eesti elanikkonnast ravikindlustamata inimesi hinnanguliselt üle 71 000.