Muutused toitumises: vähem kartulit, rasva ja suhkrut, rohkem puuvilju
6. september 2010, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetest selgub, et aastatel 2003 kuni 2007 vähenes eestimaalaste kartuli, lisatavate toidurasvade, suhkru ja maiustuste tarbimine ning kasvas puuviljade ja mahlade, kuid ka alkohoolsete jookide tarbimine.
Kuigi kartuli tarbimine on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes üks kõrgemaid, söödi seda 2007. aastal juba tervelt kolmandiku võrra vähem kui neli aastat varem. Seejuures vähenes kartuli tarbimine kõige enam ehk jällegi pea kolmandiku võrra just kõrgema haridusega leibkonnapeaga perede seas. Keskmiselt tarbiti aastal 2003 inimese kohta 274 grammi kartulit päevas, neli aastat hiljem aga 188 grammi.
Kartuli tarbimise langustrend läheb kokku Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni hiljuti avaldatud soovitustega, mille järgi kuulub kartul koos valge riisi, rafineeritud toodete ning punase lihaga toidupüramiidi tippu ehk nende toiduainete hulka, mida peaks sööma harva.
Siiski sõid eestimaalased 2007. aasta statistika järgi kartulit keskmise päevase koguse järgi umbes sama palju kui teravilju, liha ja kala ning köögivilju. Eestis riiklikult kinnitatud toidupüramiidi järgi peaks kõige rohkem tarbima kartulit ja teraviljatooteid, millele järgnevad puu- ja köögiviljad ning alles seejärel liha ja kala ja piimatooted.
Lisaks kartulile vähenes vaadeldud aastatel oluliselt - ligi poole võrra ka kaunviljade söömine, kuid seda pigem enam alg- ja põhiharidusega leibkonnapeaga leibkondades. Langustrend paistab selles ajavahemikus silma ka teraviljatoodete puhul, seejuures igasuguse haridustasemega leibkondades.
Keskmine päevane kala ja kalatoodete ning liha ja lihatoodete tarbimine on aastate lõikes püsinud praktiliselt muutumatuna. Keskmine köögiviljade, piima ja piimatoodete tarbimine vähenes aastatel 2003–2005 ning on kasvanud uuesti viimastel aastatel.
Positiivse trendina on aga kasvanud puuviljade tarbimine ning seejuures rohkem põhi- või kutseharidusega kui kõrgema haridusega inimeste seas - viimased tarbisid puuvilju juba aastal 2003. pea kaks korda rohkem kui põhiharidusega inimesed. Siiski on nii puu- kui ka köögiviljade tarbimise tase võrreldes teiste Euroopa riikidega meil veel madal ega vasta soovitatavale viiele puu- ja köögiviljaportsjonile päevas.
Samal ajal vähenes oluliselt suhkru ja maiustuste tarbimine, kuid selle näitaja juures võib rolli mängida 2003. aasta kunstlikult suur number, mis oli tingitud euroliitu astumisele eelnenud suhkru varumisest. Samas erinevad ka 2004. ja 2007. aasta numbrid enam kui viiendiku võrra.
Vaadeldud aastatel kasvas veel puu- ja kööviljamahlade ning ka alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide tarbimine, püsivas langustrendis on aga olnud lisatavate toidurasvade tarbimine. Kui 2003. aastal joodi Eestis keskmiselt 48 milliliitrit mahla inimese kohta päevas, siis neli aastat hiljem juba 68 milliliitrit.