«Sööge rohkem puu- ja juurvilju ning jätke suitsetamine maha,» on soovitused, mida kuulevad ilmselt kõige enam südamehaigustega kimpus patsiendid. Ometi mõjutavad toiduvalik ja eluviisid kogu organismi, sealhulgas ka silmi.
Toiduvalik mõjutab ka silmade tervist
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
15. september 2010, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal Tallinnas silmatervise infopäeval esinenud silmaarst Veiko Reigo sõnul ei saa silmi käsitleda muust organismist eraldi – silm on organismi osa ja hea nägemise säilitamiseks tuleb elada tervislikult.
Näiteks kuuluvad ühe sagedasema vanusega kaasneva silmahaiguse – silmapõhja lupjumise riskifaktorite sekka ülekaalulisus, suitsetamine, kõrge vererõhk ja ebatervislik toitumine. Need on asjad, mille osas saab inimene ise väga palju ära teha.
Kunagi pole hilja
«Haiguse ennetamisel on tähtis tervislikult toituda, suitsetamist vältida ja sportlik eluviis,» ütles Reigo.
Samas nentis ta, et toitumisharjumustest ja tervislikest eluviisidest räägivad kõiksugused spetsialistid väga palju, kuid inimesed üldjuhul ei mõtle nendele teemadele enne, kui probleemid on käes. Mis puudutab silmade tervist ja täpsemalt juba mainitud silmapõhja lupjumist, siis ei ole elumuutustega hilja alustada ka ajal, mil haigus endast juba märku annab.
Tavaliselt hakkab nägemine halvenema pärast 40. eluaastat ja kõige sagedamini on inimesel tarvis lugemisprille. Silmapõhja lupjumine algab samuti 40-50-aastaselt ja seda võib Reigo sõnade järgi nimetada vananemise loomulikuks osaks. Haigusest saab rääkida siis, kui see hakkab häirima nägemist - lugemisel tähed moonduvad või kaovad ning silmad vajavad valguse muutumisega kohanemiseks varasemast rohkem aega. Selliseid muutusi prillidega enam kompenseerida ei saa, sest silmapõhi on saanud kahjustada. Haiguse hilises faasis tekib nägemisvälja keskele hall laik ning kõige raskemal juhul on tagajärjeks pimedaks jäämine.
Rohelised aedviljad
Nende riskide valguses tundub aedviljade söömine ja suitsetamisest loobumine väikse ohverdusena. Oma osa mängib muidugi ka pärilikkus, kuid Reigo märkis, et tervisliku toitumisega saab haiguse avaldumist edasi lükata ja pidurdada selle kulgu.
Silmadele on kasulikud omega-3 rasvhapped ja mitmed antioksüdandid, eriti luteiin ja zeaksantiin. Neid aineid leidub rohelistes aedviljades, näiteks spinatis ja kapsas. Samuti on tarvilikud C-ja E-vitamiin. Kasulikud viljad on veel aprikoosid, porgandid, paprikad ja mais. Alkoholi, küllastunud rasvhapete ja kolesterooli rohke tarvitamine on aga silmapõhjale kahjulikud ja kurnavad tervist ka üldisemalt.
Lisaks toidusedeli ülevaatamisele ja suitsetamisest loobumisele soovitas Reigo üle 40-aastastel võtta oma plaanidesse silmaarsti külastus.
«Silmade kontroll ja regulaarne arsti juures käimine on teatud vanusest alates oluline. 20-30-aastased inimesed ei pea silmaarsti juures käima, kui neil ei ole probleeme, kui neil ei ole prille ja kui nende suguvõsas pole esinenud pärilikke haigusi, aga alates 40. eluaastast muutub silmakontroll vajalikuks,» manitses arst.