WHO: aastas teeb maailmas enesetapu miljon inimest

Suitsidoloogia instituudi professori doktor Airi Värniku sõnul on suitsiid paljuski sotsiaalne nähtus. «Kõiki enesetappe ei ole võimalik ära hoida, kuid suuremat osa küll. Enamus kõrge suitsiidikordajaga riikidest asub Euroopa regioonis ja Ida-Euroopa riikides on see omakorda Euroopa Liidu keskmise tasemega võrreldes kõrgem,» lausus ta.

Ülemaailmsele suitsiidipreventsiooni päeva raames toimus Tallinnas eile ja täna rahvusvaheline konverents «Suitsiidide sotsiaalsed ja rahvatervise mõjutegurid Ida-Euroopas, SRÜs ja Baltimaades», kus käsitleti suitsiidi sotsiaalseid mõjutegureid ja ennetusvõimalusi.

Põhitähelepanu oli suunatud seitsmele riigile – Eesti, Leedu, Läti, Ukraina, Ungari, Valgevene ja Venemaa, kus suitsiidikordajad olid üleminekuperioodil kõrgeimad, ning Poolale, kus suitsiidikordaja jäi alla keskmise.

Konverentsi ettekannetest selgus, et suitsiidide taset mõjutavad paljud sotsiaalsed tegurid, aga ka sugu ja vanus. Näiteks sooritavad mehed enesetappe 4-5 korda sagedamini kui naised ja keskealiste suitsiiditase on kõrgem kui muudel vanusgruppidel. Olulisteks enesetappudele kallutajateks on alkohol ja liiga liberaalsed hoiakud rohke alkoholitarbimise suhtes, samuti purjutamine ehk purjujoomine noorte hulgas.

Suitsiide aitaks vähendada adekvaatne riiklik alkoholipoliitika – maksud, reklaamipiirangud, müügipakendid, alkohoolikute ravi ja rehabilitatsioon. Hädasti oleks vaja kuluanalüüsi, milline on alkoholiga seotud suremusest ja haigestumusest põhjustatud kahju ühiskonnale.

Konverentsil käsitleti ka religiooni ja meedia, samuti majanduslanguses tingitud suure töötuse mõju suitsiididele. Sotsiaalne tõrjutus ja nõrgad sotsiaalsed garantiid võivad mõjuda laastavalt inimese vaimsele tervisele, tekitavad depressiooni ja ärevust. Tähtis on suitsiidieelset seisundit ära tunda ja seda esmatasandil ravida.