Taimetoitlus nõuab läbimõeldud toidusedelit

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veganluse võludega tutvuv Kätlin Vilba näitab Tallinna Kaubamaja toidumaailmas ostukorvi köögi- ja puuviljadega, mida ta taimetoidunädalal palju sõi.
Veganluse võludega tutvuv Kätlin Vilba näitab Tallinna Kaubamaja toidumaailmas ostukorvi köögi- ja puuviljadega, mida ta taimetoidunädalal palju sõi. Foto: Mihkel Maripuu

Taimetoitlased peavad igapäevaelus järgima rangeid reegleid, mis ei pea aga sugugi tähendama valikuvabaduse puudumist – pigem nõuab see lihtsalt toidusedeli äärmiselt hoolikat läbimõtlemist.

«Enamik arvamusi, mis veganluse (täistaimetoitlus – toim) kohta ringi liiguvad, on müüdid – et veganid söövad ainult kapsast, et veganid on kõhnad, et nad tahavad tegelikult kõike seda süüa, aga nendele meeldib piinelda,» loetles Dagmar Kase, kes on taimetoitlane olnud teismeeast saati.

Siiski pole veganite toidulaud sugugi nii piiratud, kui esialgu võiks tunduda. Kõige rangemate taimetoitlastena ütlevad nad peale liha-, kala- ja piimasaaduste ning munade kindla «ei» ka meele ja seentele, kuid Kase sõnul on enamik neist toiduaineist asendatavad – peamiselt sojatoodetega.

«Üks müüt ongi see, et veganid ei toitu mitmekesiselt,» märkis ta. «Aga kas tavatoidulised toituvad?»

Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumiseksperdi Tagli Pitsi sõnul tarvitaad eestlased näiteks taimetoitlaste toidulaual aukohal troonivaid puu- ja köögivilju liiga vähe. «Üldse on meie toidulaual ehk isegi liiga palju loomseid ja liiga vähe taimseid toite,» tõdes ta.

Taimetoitluse, eriti aga veganlusega, kaasneb Pitsi sõnul siiski oht, et ei saada piisavalt rauda, D- ja B12-vitamiini. Puudu võib jääda kaltsiumist, asendamatutest rasv- ja aminohapetest ning energiast, läbimõtlemata menüü puhul ka B2-vitamiinist, tsingist ja joodist.

Raud toidulisandina

B-rühma vitamiinide puudus võib toitumiseksperdi sõnul põhjustada nõrkust, väsimust, ärrituvust, depressiooni, mälu nõrgenemist ja unehäireid. Vitamiinipuudusele võivad viidata ka lõhed suunurkades, põletikud huultel, keelel ja suu limaskestadel ning juuste väljalangemine. Kaltsiumi- ja D-vitamiini defitsiit võib aga aastate pärast ilmneda luuhõrenemise ehk osteoporoosi näol.

«Need puudujäägid on praktiliselt välditavad, kui menüü on läbimõeldud,» selgitas Pitsi. Et saada piisavalt energiat, peab küllaldaselt tarbima õli, pähkleid ja seemneid.

Kui lisaks taimetoidule tarbitakse ka piimatooteid, saab toitumiseksperdi sõnul paremini kaetud kaltsiumi- ja B12-vitamiini vajadus. «Muna on hea aminohapete allikas, kalast saame D-vitamiini ning asendamatuid rasvhappeid,» lisas ta.

Asendamatute aminohapete saamiseks tuleb menüüsse lisada kaunvilju ja soja, rauda saavad taimetoitlased aga näiteks peedist, maasikatest ja kiivist.

«Parimaks rauaallikaks on liha, kuna sealt imendub see kõige paremini. Taimsetest allikatest pärit raud vajab imendumiseks kindlasti C-vitamiini,» selgitas Pitsi. Sellegipoolest võib tema sõnul lihast keeldujatel tekkida vajadus võtta rauda ka toidulisandina.

Kui Dagmar Kase hakkas 18 aastat tagasi taimetoitlaseks eelkõige loomade heaolule mõeldes ja otsustas viis aastat tagasi täistaimetoitluse ehk veganluse kasuks, siis tema kolleeg Kätlin Vilba Inglise kosmeetikafirma Lush Tallinna kauplusest proovis veganlust möödunud nädalal elus esimest korda.

«Hästi palju juurvilju, puuvilju, sojatooted – tofu, soja­kreemid, määrdevõid, sojapiim. Minu magustoiduks oli roheline tee suhkruga ja magus sojapiim kakaoga, ka mannavahtu sain süüa ilma piimata, lisaks banaani,» kirjeldas Vilba oma eelmise nädala menüüd.

Lihaisu ei tulnud

Et oma tööandja veganluse-algatuses kaasa lüüa, ei pidanud naine enda sõnul toitumisharjumusi väga palju muutma – hommikut alustas ta ikka kohvi ja röstsaiaga, määrides viimasele määrdejuustu asemel sojamäärdekreemi. Küll aga proovis ta tänu taimetoidunädalale uusi toite – näiteks kookospiimaga pasta-köögiviljarooga – ja hakkas rohkem jälgima toiduainete koostist.

Vilbale tuli üllatuseks, et nädala jooksul ei tekkinud tal kordagi lihaisu, küll aga käisid neelud kohupiimakreemide ja juustude järele, mis tuli ajutiselt asendada sojatoodetega.

Kase jaoks ei tähenda veganlus pelgalt täistaimetoitlust, vaid ka võimalust vähendada maksimaalselt oma ökoloogilist jalajälge ja olla aus nii enda kui teiste vastu. Peale toidu on talle oluline ka see, millest on valmistatud riided või näiteks nõudepesuvahendid.

Samuti kaasneb veganlusega paratamatult eriti hoolikas siltide jälgimine. Kuna sageli ei tõlgita Kase sõnul kõike korralikult ära ja näiteks piimasuhkur jäetakse välja, tuleb tal toiduainete koostisega tutvuda korraga mitmes keeles.

Mida taimetoitlased söövad?

•    Täistaimetoitlased ehk veganid: ainult taimset toitu ilma mee ja seenteta
•    Ovovegetaarlased: taimset toitu + muna
•    Laktovegetaarlased: taimset toitu + piimatooteid
•    Ovo-laktovegetaarlased: eelmised kaks kokku
•    Peskovegetaarlased: taimset toitu + kalatooteid
•    Pollovegetaarlased: taimset toitu + linnuliha
•    Semivegetaarlased: väldivad vaid punast liha
•    Fruitariaanlased: üksnes tooreid marju ja puuvilju, seemneid ning teisi taimeosasid, mida saab koristada taime vigastamata; teisi juur- ja teravilju nad ei tarbi
•    Toortaimetoitlased: ainult kuumtöötlemata puu- ja köögivilju, seemneid, pähkleid

Allikas: Tagli Pitsi, TAI

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles