Vaimse tervise messil «Tõrjumisest kaasamiseni» räägiti muu hulgas sellest, et vaimse tervise häiretega inimeste hulk on kasvanud ja nende ühiskonnaellu kaasamiseks tuleb teha rohkem meeskonnatööd.
Psühhiaatri vastuvõtul käis iga kümnes inimene
8. oktoober 2010, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Merike Martinson ütles messi avades, et majanduslangus on suurendanud vaimse tervise häiretega inimeste hulka ja eriti teeb teda murelikuks psüühikahäirete sagenemine laste hulgas. Tema hinnangul ei teadvusta meie ühiskond piisavalt selle probleemi suurust.
Aastas registreeritakse Eestis 26 000 uut psühhiaatrilise haiguse juhtu. Tegelikult on see arv veelgi suurem, sest mitte kõik haigestunud ei lähe kohe arsti juurde. Viimaste aastate kohta andmed puuduvad, kuid 2007. aastal käis iga kümnes Eesti elanik psühhiaatri vastuvõtul. Seega ei pea paika väide, et inimesed ei julge oma psüühilist laadi hädadega arsti juurde minna.
Samal aastal määrati töövõimetulehele 11 856 inimest, 2531 ehk kõige rohkem neist kannatas psüühikahäirete all.
Psühhiaater ja psühhoterapeut Andres Sild rääkis, et psüühikahäirete omapäraks on, et nendega kaasnevad tavaliselt ka häired inimese sotsiaalelus. Sageli ei saa inimene üksinda elamise ja töölkäimisega hakkama. Skisofreenia puhul on näiteks töövõime kaotus 80 protsenti.
Enamik psühhiaatrilisi haigusi avalduvad noores täiskasvanueas ja sageli kestavad need kogu elu, mis tähendab ka elu lõpuni ravimite võtmist. Õnneks on nüüd olemas head ravimid, mil kõrvaltoimeid vähem ja taastumine nende abiga parem.
Silla sõnul on psüühikahäirete ravis võimalik päris häid tulemusi saavutada. Et ravi oleks tõhus, tuleb õigel ajal abi otsida ja raviprotsesse kestel on väga oluline meeskonnatööd. Meeskonna moodustavad psühhiaatrite ja psühholoogide kõrval ka sotsiaaltöötajad ja tugikeskused, kuid eriti oluline on seejuures pere toetus. Rakendatakse nii tegevusteraapiat kui toetatud elamist ja töötamist.
Osa seisundeid paranevad, osa muutuvad krooniliseks. Võimalik on nii inimese tööle tagasi minek kui invaliidistumine. Valmis tuleb olla ka ajutisteks tagasilangusteks.