Alates 2001. aastast on ravimite kasutamine Eestis aasta-aastalt suurenenud, mullu kasv aga pidurdus.
Läinud aasta tõmbas ravimite kasutamise kasvule pidurit
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
2. november 2010, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimite kasutamine suurenes eriti kiiresti aastatel 2005 kuni 2008, eelmine aasta võis aga täheldada 4,5-protsendilist langust, selgus ravimiameti statistikast.
Langustrendi on näha enamikus ravimirühmades, näiteks maohappesuse vähendamiseks kasutatavad ravimid, antitrombootilised ravimid, hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, bakterivastased ained, mittesteroidsed põletikuvastased ained, psühhotroopsed ained, astmavastased ravimid jne.
Kasutus on langenud ka Eestis kõige enam pruugitavate vererõhuravimite hulgas – 2009. aastal kasutas tuhandest Eesti elanikust 266 iga päev mõnda ravimit, mis alandab vererõhku, aasta varem oli see näitaja 279. Kasutamine on vähenenud 4,7 protsenti.
Samas kommenteerib ravimiamet oma veebilehel avaldatud teates, et üheski rühmas ei ole langused väga suured ja seega võib mullust langustrendi nimetada ravimikasutuse kasvu pidurdumiseks ning turu stabiliseerumiseks.