Kõik ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimeteta ravim ei ole tõenäoliselt ravim – suure tõenäosusega puudub sellisel tootel ka ravitoime, teatab ravimiamet.
Ravimid põhjustavad tavaliselt kõrvaltoimeid
7. detsember 2010, 16:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravim lubatakse turule siiski ainult juhul, kui on kindel, et ravist oodatav kasu on suurem kui kõrvaltoimete risk. See selgub kliiniliste uuringute käigus.
Sellised enne müügiloa saamist toimuvad uuringud on siiski suhteliselt lühiajalised, nendes osaleb väike arv patsiente ja need on niiöelda «ideaalsed» patsiendid, kellel ei esine ühtegi teist haigust, kes ei kasuta ühtegi teist ravimit ja kes võtab ravimit täpselt nii nagu ette nähtud, jätmata ühtegi korda vahele.
Kliinilistes uuringute käigus ilmnevad tavaliselt suure esinemissagedusega ja lühiajalisel kasutamisel ilmnevad kõrvaltoimed.
Tegelikus elus ei ole patsient ideaalne - tal on kaasuvad haigused (mida vanem inimene, seda enam neid tavaliselt on) ja ta kasutab tihti veel ka teisi ravimeid.
Tavapraktikas hakkavad seega ilmnema pikaajalisel kasutamisel tekkivad ja harvaesinevad kõrvaltoimed. Selgub kaasuvate haiguste mõju ning avalduvad koostoimetest tingitud kõrvaltoimed.
Kõrvaltoimest tuleb rääkida oma raviarstile, kes edastab ravimiametile kõrvaltoime teatise. Kui mingil põhjusel eelistab patsient ise ravimiametile kõrvaltoimest teatada, siis palub amet raviarstilt andmeid, et lisateavet saada.