Kuulus kirjanik Mark Twain kirjeldab nohuga seotud karme üleelamisi oma humoreskis «Nohu ravimas». Heade sõprade ja tuttavate soovitusel proovis ta läbi hulga raviviise ja ... jäi ellu.
Nohuravi kuulsa kirjaniku Mark Twaini moodi
8. detsember 2010, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt tegi ta kuuma jalavanni ja puges siis voodisse.
Seepeale käskis teine tuttav üles tõusta ja külma duši alla minna.
Üks sõber soovitas nohu toita ja palavikku näljutada, mispeale ta restoranis kõhu kõvasti täis pugis.
Järgnes soovitus juua toop sooja soolvett, mispeale kirjanik kartis, et oma «surematu hinge» välja oksendab.
Üks daam soovitas mikstuuri tärpentinist, salpeetrist ja siirupist, mida tuli sisse võtta veiniklaasitäis iga veerand tunni tagant. See äratas Twainil mitmeid väärituid impulsse ja plaane, mida ta õnneks ei saanud oma nõrkuse tõttu ellu viia.
Kui haigus juba kopsudesse ronis, soovitati talle viina kadakamarjadega, siis viina siirupiga ja lõpuks sibulaga, mis pani ta hingeõhu «haisema nagu hiireviul».
Kõige lõpuks tegi ta külmas toas jääkülma lina kompressi. Twain märkis, et see oli kõige julmem vahend tema nohuravis, mille peale ta arvas juba, et tema tund on saabunud.
Kaks sõpra soovitasid lõpuks võtta iga 24 tunni järel toop viskit, mida kirjanik ka tegi.
Lõpetuseks ütles Twain: «Palun kaaluda seda mitmekesist kuuri. Kui see meid ka terveks ei tee, siis midagi halvemat kui surm sellest kõigest ka karta ei ole.»