Töötervishoiu arst: iga nädal avastame mõne tõsise terviserikke

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vererõhu mõõtmine.
Vererõhu mõõtmine. Foto: Marina Pushkar

Rutiinse töötervishoiu kontrolli käigus, kuhu tööandjad oma töötajaid suunavad, on arstid avastanud tõsiseid tervisehädasid kuni eluohtlike seisunditeni välja.


«Ma poleks ilmaski teada saanud, et mul südamega mingi probleem on, kui mind poleks töölt kontrolli saadetud ja arst poleks kahtlast kahinat avastanud,» ütles Pärnus elav Kaia (59).

Qvalitase arstikeskuse peaarst Toomas Põllu rääkis, et alles eelmisel nädalal tuli rutiinse tervisekontrolli käigus vastuvõtule 36-aastane arvutioperaatorina töötav mees, kes ei kaevanud millegi üle. Tohtrid avastasid tal aga südamekodade laperdava rütmi ja kodade virvenduse, mis on eluohtlik seisund. Mees saadeti kohe Mustamäe haiglasse, kus tal süda elektriga uuesti normaalselt tööle pandi.

Teine juhtum oli teisipäeval, kui kontrolli tuli 36-aastane ravimifirma esindajana töötav naine. Ta oli näost kahvatu ja hemoglobiini tasemeks mõõdeti 68 (normaalne olnuks 120). Naine oli küll mõnda aega ennast väsinuna tundnud, kuid sõi vitamiine ja lootis, et midagi tõsist ei ole. Temagi suunati haiglaravile.

Ühel vedurijuhil oli jälle vererõhk 190/110. Ta oli juba viis aastat võtnud ühte ja sama ravimit ja arvas ise, et kõik on korras.

Põllu sõnul kohaneb inimese organism sageli ravimiga ja seetõttu tuleb seda aeg-ajalt muuta. Teiseks harjub ka inimene ise oma kehvapoolse enesetundega ega pööra sellele tähelepanu.

Seetõttu on sellised regulaarsed kontrollid, mille tööandja kinni maksab, väga vajalikud. Paraku on Eestis töötervishoidu suhtumine enam kui leige – seda teenust on tellinud vaid 40-50 protsenti tööandjaist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles