Kuidas mõjub kiiritus tervisele?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venelaste kinnitusel on Kaug-Idas kiirgustase normi piires. Pildil hoiab meteoroloog dosiomeetrit.
Venelaste kinnitusel on Kaug-Idas kiirgustase normi piires. Pildil hoiab meteoroloog dosiomeetrit. Foto: SCANPIX

Jaapanis toimuvast kannustatuna avaldas BBC nädalavahetusel ülevaate sellest, millist mõju võib kiiritus inimese tervisele avaldada.

Kiiritustõbi

Kiiritusega seoses kõneldakse eelkõige kiiritustõvest. Kahjustusele viitavad sümptomid – iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peavalu ja palavik - võivad ilmneda juba mõni tund pärast kiiritusega kokkupuutumist. Suuremate kiirgusdooside korral võivad need tekkida ka kiiremini ning tõsisematel juhtudel kaasneb siseorganite kahjustus, mis võib olla fataalne.

Üle nelja grei (suureks loetakse juba üle 1 grei ulatuvat kiirgusannust ) ulatuva kiirgusdoosi korral võib hukkuda pool hea terviseseisundiga täiskasvanutest.

Ravivõimalused

Kiiritusega kokkupuutumisel on esimene samm püüda vältida edasist kokkupuudet, selleks eemaldatakse riided, jalanõud ja pestakse nahk õrnalt seebi ja veega puhtaks.

Leidub ravimeid, mis suurendavad valgete vereliblede tootmist, et töötada vastu võimalikele luu-üdi kahjustustele ja vähendada immuunsüsteemi kahjustamisest tulenevate teiste nakkushaiguste riski.

Samuti on olemas ravimeid, mis aitavad kahandada radioaktiivsete osakeste tehtud kahju siseorganitele.

Olukord Jaapanis

Manchesteri Ülikooli professor Richard Wakeford hindas laupäeval BBC-le antud intervjuus Jaapani võimude tegutsemist piisavalt kiireks, et säästa enamikku elanikkonnast märkimisväärsetest terviseprobleemidest.

Tõsised tagajärjed võivad kõne alla tulla aga tuumajaamas töötanud inimeste ja päästetöötajate puhul, kes puutusid tõenäoliselt kokku kõrgemate kiirgusdoosidega.

Esmatähtsaks pidas professor inimeste evakueerimist ning kindlustamist, et nad ei sööks saastatud toitu. Suurima riskina tõi Wakeford välja selle, et radioaktiivne jood satub mingil moel siiski inimeste organismi ning seeläbi suureneb kilpnäärmevähi oht.

Selle riski vähendamiseks on olemas stabiilset joodi sisaldavad tabletid, mis hoiavad ära radioaktiivse joodi imendumise kehasse.

Professor tõi välja sellegi, et jaapanlaste toit on tavaliselt üsna joodirikas ning see võib antud juhul samuti abiks olla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles