Eesti elanike oodatav eluiga sünnihetkel on viimase 16 aasta jooksul teiste Euroopa Liidu maadega võrreldes kõige rohkem kasvanud.
Eesti hiilgab ELis oodatava eluea suurima kasvuga
1. aprill 2011, 17:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 1993-2009 kasvas Eesti meeste oodatav eluiga keskmiselt 7,5 ja naiste eluiga 6,2 aasta võrra, selgub Eurostati ja Euroopa Komisjoni demograafiaraportist.
Kui 1993. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga sünnimomendil 62,3 aastat, siis 16 aastat hiljem juba 69,8 aastat. Naistel kasvas sama näitaja 74 aastalt 80,2 aastani. Euroopa Liidu liikmesmaade keskmised oodatava eluea näitajad olid 2009. aastal meeste puhul 76,4 ja naistel 82,4 aastat.
Kõige väiksem oodatav eluiga oli 2009. aastal Leedu meestel (67,5 aastat), kõrgeim aga rootslastel (79,4 aastat). Naiste oodatav eluiga oli samal ajal madalaim Rumeenias ja Bulgaarias (77,4 aastat), kõrgeim aga Prantsusmaal, kus see küündis 85 aastani.
Meeste ja naiste oodatava eluea suure lõhega paistavad silma kõik kolm Balti riiki, kus sugupoolte vaheline erinevus on suurem kui kümme aastat. Sooline lõhe on väikseim Suurbritannias ja Rootsis, kus naiste eluea prognoos sünnihetkel on meeste omast nelja aasta võrra pikem.