Aastas sureb Eestis mürgistusse 300 inimest

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Meelis Tomson / Õhtuleht

Erakorralise meditsiini kevadkonverentsil rääkis mürgistusteabekeskuse juhataja Kristiina Põld, et mürgistussurmade arv on Eestis iga aastaga vähenenud ja mullu kaotas sel põhjusel elu 300 inimest.


Põllu sõnul on tänu päästeameti heale tööl vingugaasisurmade osakaal vähenenud ja mõnevõrra on vähem ka etanooli surrogaatide tarvitamise tagajärjel hukkunuid. 2008. aastal kasvas oluliselt narko- ja psühhotroopsete ainete manustamise tõttu elu kaotanu inimeste hulk, kuid nüüd on see stabiliseerunud.

Kõige enam on igasugustest mürkidest ohustatud 20-29 ja 50-59 aasta vanused inimesed. 52 protsenti mürgistusjuhtudest puudutab täiskasvanuid ja 44 protsenti kuni 6-aastaseid lapsi. Laste õnnetused on enamasti seotud ravimite manustamisega. Täiskasvanuid ohustavad enim seened ja lülijalgsed.

Teabekeskuse tegevuse eesmärkideks on mürgistusjuhtumite ja ühtlasi ka asjatute haiglavisiitide arvu vähendamine, mis kokkuvõttes võimaldab haigekassa raha kokku hoida. Ühe uuringu andmetel annab kogu maailmas mürgistusteabesse investeeritud iga dollar seitse dollarit tagasi.

Mürgistusteabekeskus nõustab nii inimesi kui meedikuid ning hoiab sellealasel statistikal silma peal. Teabekeskuse telefon 16662 on esmaspäeval kella üheksast hommikul kuni laupäeva hommikul kella üheksani pidevalt kõigile soovijaile avatud. Põllu sõnul on selle aasta kolme kuuga kõnede arv kahekordistunud. Helistada saab anonüümselt ja tavaminutihinnaga.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles