Kohvipakk võib hakata lähiajal maksma 4-5 eurot
11. aprill 2011, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohvi kallinemine maailmaturul võib tõsta poolekilose kohvipaki hinna veel sel kuul üle 4-5 eurot ehk üle 70 krooni, usuvad kaupmehed.
«Need ajad pole enam kaugel, kui poolekilone kohvipakk hakkab poes maksma vanas vääringus 70-80 krooni,» ütles Maxima kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid. Kohvi maaletoojad ja tootjad on tema sõnul juba oma ettepanekud hinnatõusuks teinud ja need jäävad esialgu 10-15 protsendi piiresse.
Erilaiu sõnul on samal ajal, kui suured kohvifirmad on hinda tõstnud, jõudsalt turgu haaranud väiksemate tootjate vähemtuntud või lausa tundmatud odamad kohvisordid, mistõttu tarbimine pole oluliselt langenud.
«Kuna kaubanduses valitseb karm konkurents, siis hoiavad kaubaketid hinnatõusu ehk mõnevõrra tagasi ja pole võimatu, et sügisel uue saagi aegu hinnad ka uuesti langema hakkavad,» rääkis Erilaid. Järgmisel nädalal tuleb näiteks üks üsna tundmatu nimega kohvisordi poolekilone pakk Maximas müüki 2,99 euroga.
Kohvi hind hakkas tõusma 2010 aasta märtsist. Viimase aasta jooksul on seda tõstetud sõltuvalt tarnijast 3-5 korda. Rimi kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul on kohvi hinnatõus aasta võrdluses olnud koguni üle 60 protsendi.
Samal ajal on kampaaniamüügi osakaalud tõusnud, mistõttu on jaekaupmeeste marginaalid vähenenud, sest siis müüakse tooteid tavalisest väiksema kattega.
Ka Prisma peremarketi ostujuht Marge Saluste kinnitas, et hankijad on kaubaketti teavitanud, et hinnad võivad muutuda selle aasta mais ja juunis.
Paulig Eesti teatas, et viimase aastaga on kohvi hind maailmaturul tõusnud rohkem kui 80 protsenti, jõudes viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele. Oma plaanitavast hinnatõusust teatab Paulig homme ehk teisipäeval toimuval pressikonverentsil.
Kohv on börsidel nafta järel mahult teine tooraine, mille käekäik mõjutab miljardeid inimesi üle maakera.
Kohvi juuakse palju eelkõige Põhjamaades ja Kesk-Euroopas – Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal. Keskmine soomlane joob iga päev 3,5 tassi kohvi, eestlane pisut vähem ehk kaks tassi päevas.
Suurem osa Põhjamaadesse ja Eestisse imporditavast kohvist saabub Brasiiliast, kust tuleb ligi 40 protsenti kogu maailma kohvitoodangust. Kohvi hind sõltub peaaegu üks-ühele maailmaturu kõikumistest, mis eelkõige tulenevad ilmast ja saagikusest.
Lühiajalist mõju võivad avaldada ka teised maailmas toimuvad sündmused, nagu looduskatastroofid, streigid, sõjad, poliitilised kriisid.