Lahjema alkoholi tulek vähendas üldist tarbimist
10. mai 2011, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi täna avalikustatud uuringu järgi jätkus eelmisel aastal alkoholi tarbimise vähenemine, mille üheks põhjuseks on sissetulekute vähenemine, kuid teiseks oluliseks mõjuriks uute, väiksema alkoholisisaldusega jookide turule tulek.
«See, et õlle alkoholisisaldus on uute markide tulekuga vähenenud, on väga hea trend, eriti nooremaid inimesi arvestades,» ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Uuring näitas sedagi, et lahja alkoholi hind tõusis aeglasemalt kui kange alkoholi oma. Viina hind on tõusnud omakorda üldisest hinnatõusust kiiremini.
Eelmisel aastal tarbisid Eesti elanikud absoluutalkoholi arvestatult joovastavaid jooke 0,4 liitrit inimese kohta ehk 4 protsenti vähem kui aasta eest, mil tarbimine samuti langes.
Alkoholi tarbimist mõjutab ka selle hind ja majanduse üldine olukord. Absoluutne tipp oli 2007. aastal, buumi ajal, mil ühe elaniku kohta joodi Eestis 12,6 liitrit alkoholi. Edasi hakkas majanduskriis, aga ka mõningased alkoholimüügi piirangud tarbimist järk-järgult vähendama ja eelmisel aastal jõudis see number 9,7 liitri juurde.
Põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi sõnul oli buumi ajal piltlikult öeldes meri põlvili ja kriisaastatel on alkoholi tarbimine ühesuunaliselt vähenenud. «Kindlasti on siin ka müügipiirangutel ja aktsiisitõusul teatud mõju olnud,» lausus ta. Ministri hinnangul on nüüd huvitav vaadata, kas majanduse taastudes ka taas rohkem jooma hakatakse.