Politsei- ja piirivalveameti juhtivkriminaalametnik Risto Kasemäe kinnitas, et kuigi turule tulnud narkootilisi aineid järjest keelustatakse, on inimesed nutikad uusi psühhoaktiivseid aineid välja töötama.
Politsei: inimesed mürgitavad end ikka uuel ja «huvitaval» moel
11. mai 2011, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahapuudus ja innovaatiline meelelaad sunnib inimesi end mürgitama ikka uuel ja «huvitaval» moel,» nentis Kasemäe.
Näiteks enne, kui Spice’i (teelõhnaline rohttaimedest saadav puru, millesse on segatud sünteetilisi kannabinoide) kasutamine 2009. aastal illegaalseks muudeti, oli tegemist populaarse psühhoaktiivse ainega, samas pärast keelatud ainete nimekirja lisamist see nii menukas enam ei ole. «On uue nimega samalaadsed ained, mille nimekirja lisamine hetkel käib,» lisas Kasemäe.
2010. aastal avastati Euroopa Liidus rohkem uusi psühhoaktiivseid aineid kui kunagi varem – 41, selgub Euroopa Narkoseirekeskus (EMCDDA) raportist.
Kõige levinumad narkootikumid Eestis on Kasemäe sõnul amfetamiin, fentanüül (nn valge hiinlane) ja kanepitooted.
Eesti narkomaanid peamiselt noored
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti möödunud aastal Eestis 901 narkokuritegu. Käesoleva aasta esimese kolme kuuga on registreeritud juba 247 narkokuritegu.
Enamiku mullustest narkokuritegudest (78 protsenti) moodustasid narkootikumide suures koguses ebaseadusliku vahendamise juhtumid, järgnesid narkootikumide väikses koguses vahendamise juhtumid (15 protsenti) ning tunduvalt vähem oli kanepi kasvatamise ja narkootikumide edasiandmisega alaealisele seotud kuritegusid.
Ligikaudu pool narkokuritegudest registreeritakse Harjumaal, peamiselt Tallinnas. Vanuseliselt panevad kõige sagedamini narkokuritegusid toime inimesed vanuses 20-30 aastat. Samas suurte koguste vahendajate vanus on mõnevõrra kõrgem.
Eestis tarvitavadki narkootilisi aineid peamiselt noored inimesed, selgub Eesti Uimastiseire Keskuse andmetest.
2008. aastal narkomaaniaravile pöördunutest 77 protsenti olid mehed ja 23 protsendti naised. Suur enamik ehk 70 protsenti neist olid noored vanuses 20-29, sealjuures noorim ravile pöörduja oli 14- ning vanim 48-aastane.
56 protsenti narkoravile pöördunutest kasutas enne ravi saamist peamise narkootikumina fentanüüli analooge (fentanüül ja 3-metüülfentanüül) ning 24 protsenti heroiini. Pooled ravialustest olid sõltuvusainetega esmakordselt tutvust teinud vanuses 13-16 eluaastat. Valdav enamus ravile pöördunutest tarvitab narkootikum süstides, 50 protsenti neist olid «süstimiskarjääriga» alustanud 15-18-aastaselt ning 10 protsenti süstijatest oli alustanud veelgi nooremana.
Elukoha järgi oli 2008. aastal üle poole ravi alustanutest (55 protsenti) Ida-Virumaalt ja 39 protsenti Tallinnast, 83 protsenti peab end vene rahvusesse kuuluvaks, 12 protsenti eestlasteks.