Moodsad Eesti valgustid

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipp lipi peal
Menukad moodulitest konstrueeritud valgustid kavandas 1973. aastal Lembit Ojason.
Lipp lipi peal Menukad moodulitest konstrueeritud valgustid kavandas 1973. aastal Lembit Ojason. Foto: Toomas Huik

Eestis kujundatud ja toodetud valgustite järjepidevam ajastu algas siinmail pool sajandit tagasi koos Estoplasti loomisega.

Uue ettevõtte toodang hakkas määrama kohaliku  elukeskkonna ilmet pikkadeks aastateks ja on muutunud omamoodi Nõukogude Eesti argikeskkonna ikoonideks, selgitab tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud valgustinäituse kuraator Kai Lobjakas 1960–1980ndatel valminud esemetele osutades.

«Estoplastis kui tootmisettevõttes nalja ei tehtud ega trikitatud, vaid oldi eelkõige funktsionaalsed.

Neid vorme vaadates on selge, et ajaga käiakse küll kaasas, aga kindlasti mingisuguse lõtkuga – me pole kunagi olnud maailma kõige moodsamad, meil oli teistsugune keskkond kui paljudel naabritel, aga seetõttu on tore näha, kuidas viimastel kümnenditel valgustitele omaseid arhetüüpe murtakse ja tüüpvormidega mängitakse.

Tõsidust võtavad maha viimastel aastatel Tarmo Luisu ja Ruumilabori disainerite mängulised valgustid,» kommenteerib disainiloolane.

Kes soovib näha Eesti valgustipaletti täies ilus, peab seadma sammud Laiale tänavale. Arter esitleb näitusekollektsioonist märgilisemaid valgusteid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles