Vana ja moodsa põiming

Tõmme seletamatut rahu pakkuva Toomemäe poole ja soov teha endale tavapärasest teistmoodi kodu tõukas Gerryt ja Karinit pakutavaid kortereid vaatama.

«Palusime maakleril näidata mõistlikuma hinnaga pindu, ja meid juhatati kohe katuse alla,» meenutab noormees. «Oli sombune sügispäev – kõik oli siin pooleli ja pime ega ahvatlenud.»

Paar päeva hiljem käidi taas pööningul. Kaasa tulnud sugulane soovitas neil enne millegi eripärase tegemise võimalusest loobumist mõtelda. Hing jäi kripeldama ja noored otsustasid üsna spontaanselt: olgu, vaatame, mis välja tuleb.

Korraga olid neil käed-jalad tööd täis, sest eelmistest elamistest tuli lahti saada ja uus kodu kavandada. Nad elasid varemgi Tartu vanalinnas, renoveeritud puitmajas: Karini korter oli alumisel, Gerryl ülemisel korrusel, ja naljatamisi võib öelda, et olmeprobleemid liitsid neid. Tüdruk läks, kaks ämbrit käe otsas, naabrilt vett küsima, ja tutvus väga sümpaatse inimesega.

Oma tuba, oma luba

Kuna noortel olid etteantud territooriumil täiesti vabad käed teha seda, mida hing ihkas, siis plaanisid nad nii- ja naapidi.

«Kõik sai alguse köögist. Me ei tahtnud avatud kööki nagu viimasel ajal kombeks, vaid elutoast eraldatud omaette nurka, mis planeerimise käigus sai juurde ka väljaulatuva saare. Selle järgi hakkasime täpsemat ruumijaotust paika panema,» meenutab Gerry. «Ja kuna soovisime, et katuseakendest langevast valgusest midagi kaduma ei läheks, siis jätsime kõik aknad ühte ruumi. Seega tulid pesuruum ja magamistuba ilma akendeta.»

Kasulikku pinda, mida arvestatakse 1,6 m kõrguselt, on korteris vaid 43 ruutmeetrit, põrandapinda aga kaks korda rohkem. Kõik katusealused sopid on otstarbekalt garderoobiks ja panipaikadeks muudetud.

Väga hästi läbi mõeldud on ka tilluke köök, mille noorte ideede järgi tegi üks restaureerimise- ja puutööhuviline kuldsete kätega mees. Kui köögisalongides öeldi, et ehistalasse süvistatud valgusteid pole võimalik teha ja pakuti asemele seinakapirida, siis meistrimees lahendas kõik kenasti.

Liimpuidust õlitatud tööpinnaga ja valge, meistrimehe nuputatud-katsetatud tehnoloogiaga viimistletud tammespooniga kappidega harmoneerub suurte oksasüüdega õlitatud tammelaudparkettpõrand, mis tundub palja jalaga astudes lausa siidjana.

«Valisime niisuguse parketi, mis harmoneerub kõige paremini pilkupüüdvate vanade taladega, mis domineerivad kogu interjööris,» kõneleb Karin.

Nutikad lahendused

Läbimõeldud kujunduselemente leidub selles väikeses korteris palju. Näiteks katuse kaldest lähtuva joonega raamaturiiulit saab liigutada ja selle taga on ruumikas panipaik. Lahtikäival arvutilaual on töö- ja puhkeasend – viimasel juhul seisab see kokkupandult seina ääres.

Vannitoa seinaplaatide lillemustri motiivid joonistas Gerry ka magamistoa ja garderoobi klaasist lükandustele.

Kõik sisustuselemendid – nii ajaloolised kui ka modernsed – haakuvad üksteisega. Näiteks kirjutuslaua metalltool moodsate valgustitega, klaasi ja metalliga.
«Kodu pole veel lõplikult valmis, seintelt puuduvad sobivad fotod,» selgitab fotograafiahuviline noormees, kelle kaamerasilm pole seni tabanud õiget hetke, mida kangale trükkida.

«Oleme otsustanud, et paneme üles vaid Gerry jäädvustatud pildid,» kinnitab Karin.