Ülikoolilinn sai oma Istanbuli

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesena alandati üürihinda Istanbuli restoranil.
Esimesena alandati üürihinda Istanbuli restoranil. Foto: Sille Annuk

Põhiküsimus on selles, kuidas tõrjuda lõunamaisest söögikohast eestimaine jahedus.

Türgi restoran Istanbul, mis Taaralinna raeplatsi kõrval hiljuti uksed avas, asub endise fotopoe ruumes. Pood, mida juhtis endine tipprattur Jaan Veeranna, oli pigem kitsuke kui avar. Laupäeva varasel õhtupoolikul sinna sisse astudes seisingi silmitsi tõsiasjaga, et ükski kuuest lauast polnud vaba.



Süüdi oli ebaratsionaalne laudkondade komplekteerimine. Võib-olla on suurte suguvõsadega Türgis kombeks, et restorani külastatakse nelja-viiekesi, aga Eestis käiakse söömas enamasti paarikaupa. Sedasi olidki pooled kohad laudade taga mõttetult raisus.


Aga teenindaja oli see-eest abivalmis ja viisakas. Võttis telefoninumbri ja lubas kohe helistada, kui mõni laud vabaneb.



Kui suurde ja mugavasse diivanisse vajununa menüü kätte haarasin, üllatas, et hinnad ei tõusnudki lae alla. Supid ja külmad suupisted 25–35 krooni, salatid 35–55 krooni. Pearoogade hinnad algavad 70 kroonist – nii palju maksab lahmacun ehk türgi pitsa – ning küünivad 125 kroonini. Kebabide hinnad algavad 95 kroonist, neist enamiku hind jääb 125 ja 145 krooni vahele, mis on ju tunduvalt vähem kui kümme eurot.



Roosad seinad, türgi muusika ja suur diivan loovad õdusa meeleolu, mida rikub aga kundede sage välisuksest sisse-välja voorimine. See viib temperatuuri väikses söögisaalis tugevale langusele. Mõtlen, millised külmalained võivad külastajaid rünnata siis, kui Eesti talv peaks võimust võtma.



Sissejuhatuseks saabuvad lauale väiksed taldrikud püree, šakšuka ja haydar’iga, kõrvale soojad küüslauguleivad. Vürtsi pole õnneks üleliia, nii et suu ammuli jahedasse õhtusse ei ole vaja söösta. Aga vahemeresalati võinuks küll tellimata jätta – seda saab koduski kõige elementaarsematest komponentidest kokku miksida.



Pearoana tellitud Izgara köfte kujutab endast grillitud veisehakkliha, mille pallid meenutavad kotlette, koos pilafi ja paljude muude lisanditega. Kebabidest proovitud Anatolia kebab, kus lisaks lihatükkidele kartul, herned ja seened, saabub lauale lausa särisedes.



Magustoidud jäävad mekkimata, sest dessertide valik on selline – praetud jäätis või banaan või pannkoogid –, mida kohtab pea kõigi teistegi restoranide menüüs. 55–65 krooni säärase magustoidu eest ei tundu kitsal ajal arukas investeering.



Põhiküsimus: kas läheksin järgmine kord veel Istanbuli? Jah, sest hinna ja kvaliteedi suhe oli mõistlik, teenindaja oli kiireim, keda eales Eestis näinud, roogades leidus palju tervislikku rohelist ja diivanil oli õdus lõõgastuda. Aga tingimusel, et toasoe välja ja õuekülm sisse ei pääseks.

Arter proovis:

Tomatisupp 25 krooni
Vahemeresalat 35 krooni
Küüslauguleib 20 krooni
Izgara köfte 95 krooni
Anatolia kebab 145 krooni
Türgi kohv 50 krooni
Vesi 20 krooni
Kokku 390 krooni
Türgi restoran Istanbul
Tartu, Rüütli 2

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles