/nginx/o/2008/11/14/93845t1hed34.jpg)
Tallinna Nukuteatris toimunud diabeedipäeva konverentsil esinenud endokrinoloog Mare Paal nentis, et I tüüpi diabeeti avastatakse laste seas iga aastaga rohkem ja patsiendid lähevad aina nooremaks.
Diabeetikute sekka lisandub aina nooremaid
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
14. november 2008, 18:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paal töötab Tallinnas lapsdiabeetikutega tegelevas päevakliinikus Õunake ja aastatel 1993-2007 on seal ravil ning koolitusel käinud üle 2500 lapse. Kümme aastat tagasi oli patsiente 174, 2006. aastal 224 ja mullu juba 249.
Tüüpiline Eesti lapsdiabeetik on Paali kirjelduse järgi 16-18-aastane poiss, kellel on diabeet olnud kuus kuni kümme aastat. Poisse on enam ka nende seas, kel tekivad tüsistused.
Samas on Paali sõnul Eestis tüsistused nagu nägemist kahjustav retinopaatia ning neerusid kahjustav nefropaatia, mis võib lõppeda ka surmaga, suudetud kontrolli all hoida. 1993. aastal avastati silmatüsistus seitsmel patsiendil 100st, aastatel 2003-2007 veidi vähem ehk kolmel-neljal 100st. Neerutüsistusi esineb neljal lapsel 100st.
Positiivse poolena nimetas Paal seda, et patsiendid on osaliselt tänu interneti võimalustele haigusest teadlikumaks muutunud.
Rasked on aga motivatsiooni küsimused. Teismeeas mõistavad lapsed, et diabeet ei lähe kunagi ära ja sellega on raske leppida. Selle ilmestamiseks tõi Paal välja fakti, et diabeetikutest lastel esineb teistest enam psüühika- ja ärevushäireid.
16-18-aastaste suust kuuleb Paali järgi tihti ka vabandusi nagu «ma ei suuda», «ma ei saa», «mul läheb süstimine lihtsalt meelest ära» ja «ma ju nii tahtsin seda kooki süüa».