Kuidas töövaidluskomisjonile oma kaebus esitada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui inimene peab tööandja käitumist töösuhte lõpetamisel valeks ja soovib vaidlustada töölepingu lõpetamise seaduslikkust, on tal võimalik esitada avaldus töövaidluskomisjonile. Põhja töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjane annab näpunäiteid, kuidas seda teha.
1. Esita avaldus
Töötaja peab esitama töövaidluskomisjonile avalduse, kus on kirjas, kas ta soovib töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja tööle ennistamist või loobub sellest ja tahab ainult rahalist hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Rahaliste nõuete puhul tuleb ära märkida summa suurus koos maksudega brutos, sest töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summalt tuleb maksta tulumaksu. Töövaidluskomisjon lahendab rahalisi vaidlusi, mis on väiksemad kui 50 000 krooni, suurema summa puhul peab pöörduma kohtusse.
Lisaks avaldusele peab töövaidluskomisjonile esitama dokumendid, mis tõendavad, et töösuhe üleüldse oli. Tõendina sobivad tööleping, palgatõendid või panga väljavõtted,
dokument töölepingu lõpetamise kohta. Kui tööraamatus on kanne lepingu lõpetamise kohta, siis ka see. Heaks tõendiks võivad olla tööandjaga peetud elektroonilise kirjavahetuse väljatrükid.
------------------------------------------------
2. Tuleb istung
Töötaja võib taotleda, et töövaidluskomisjon nõuaks tööandjalt välja lisatõendeid, mida tal endal ei õnnestunud saada. Samuti võib ta esitada andmeid tunnistajate kohta, kui tal on need olemas. Siis saab teine pool võtta seisukoha, kuidas nende tunnistajate ütlused asjasse puutuvad.
Esitatud dokumendid registreeritakse töövaidluskomisjonis ja määratakse päev, millal toimub istung asja arutamiseks. Mõlemale poolele saadetakse tähitud postiga kutse, kus teatatakse istungi toimumise aeg. Seaduse järgi on esitatud avalduse lahendamiseks aega üks kuu, aga suurest töökoormusest tingituna kulub Tallinnas selleks aega umbes kaks kuud, maakondades jõutakse otsuseni enamasti ühe kuuga. Kui tööandja ei tule kohale, võib asja arutada ka ilma temata. Kui kohale ei tule töötaja ja ta ei saada ka oma esindajat, ei saagi töövaidlust lahendada ja menetlus lõpetatakse. Töötajal on võimalus taotleda menetluse uuendamist, kui ta tõestab, et tal tuli ootamatu takistus.
------------------------------------------------
3. Kirjalik otsus
Istungil teatab töövaidluskomisjon, kas töötaja taotlus rahuldati, rahuldati osaliselt või jäeti rahuldamata. Kui on võimalik, tehakse kohe istungi lõppedes teatavaks ka täpsem otsus, aga komisjon pole selleks kohustatud. Eriti keeruliste juhtumite korral võib komisjon jätta otsuse kohapeal lõpuni selgitamata, siis saavad mõlemad pooled viie päeva jooksul täpse otsuse ärakirja töövaidluskomisjoni kantseleist. Selles peab olema tehtud otsus kirjas täies ulatuses. Kui otsusele ei tulda järele, saadetakse see tähitud kirjaga nii tööandjale kui ka töötajale. Otsuse kättesaamisel on juriidiline tähendus puhuks, kui ükskõik kumb pool soovib otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöörduda. Kohtusse pöördumise tähtaeg on üks kuu arvates päevast, millal otsuse ärakiri kätte saadi. Otsuse kättesaamine tööandjale selle täitmise kohustust ei tekita, selle täitmine toimub sissenõudja ehk töötaja initsiatiivil.
------------------------------------------------
4. Saad raha
Kui tööandja ei täida töövaidluskomisjoni otsust vabatahtlikult, peab sissenõudja ehk töötaja pöörduma kohtutäituri poole, et too saaks alustada täitemenetlust. Kohtutäitur juhendab, kuidas täita asjakohast avaldust, inimesel peab kaasas olema töövaidluskomisjoni otsuse tõestatud ärakiri. Otsuse täitmise tähtaja annab kohtutäitur ja võlgnik peab täitma tema korraldusi.
Mõistlik oleks pärast otsuse kättesaamist pöörduda esmalt tööandja poole ja küsida, kas viimane täidab otsuse ja millal. Kui tööandja vastus ja tegevus töötajat ei rahulda, ei jää üle muud kui pöörduda kohtutäituri poole. Paljud tööandjad pöörduvad komisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse, seda juhtub umbes neljandikul juhtudest. Tihti on selle taga vaid soov venitada otsuse täitmisega. Esineb ka juhuseid, kus töötaja saab küll tema jaoks positiivse otsuse, aga ta loobub selle täitmise nõudmisest ega esitagi seda kohtutäiturile täitmiseks.