Üürikorteri pidamine on odavam kui laenumakse teenindamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui viimase aastaga muutub elamispindade müügiturg Tallinnas üha passiivsemaks, siis üürikorterite turul ei ole näha märke aktiivsuse vähenemisest ning säärase trendi jätkumist võib prognoosida ka järgmiseks aastaks.
Kuna laenu saamine on muutunud veelgi keerulisemaks, siis on paljudele ainus võimalus uuele elamispinnale kolimiseks üürikorteri otsimine. Turuosaliste arv on kasvanud ning püsib kõrgel, mistõttu on oluline teada turu trende.
Pikem üüriperiood
Kuna üürikorteris elamine on saamas paljudele eluviisiks ja pikemaajaliseks plaaniks, siis on keskmine üüriperiood pikenenud 1–2 aastale, mis loomulikult rõõmustab omanikke.
Stabiilsete maksetega ja korralik pikaajaline üürnik on omanikele äärmiselt oluline. Siiski on olemas ka selline kontingent inimesi, kes soovivad võtta korterit üürile nn vahepeatusena ja nende üüriperiood on keskmiselt 1 kuu kuni aasta.
Üür laenust odavam
Sellised üürnikud jälgivad aktiivselt eluasemete müügiturgu, ning kui leitakse sobiv pakkumine, ostetakse korter ära.
Praegu on korteri üürimine siiski odavam kui laenumakse teenindamine. Nt 2-toalise uue korteri üürihind kesklinnas on u 6500 krooni kuus. Samasuguse korteri müügihind on u 1,7 mln krooni ning 30% omafinantseeringu korral jääb 30-aastane laenumakse 7%-lise laenuintressi juures 8000 krooni kanti.
Kuna paljudel pole võtta ka vajalikku omafinantseeringut või sobilikku lisatagatist, siis jääbki ainuvõimalikuks lahenduseks üürikorter.
Korterite üürihinnad varieeruvad ning sõltuvad mitmest asjaolust. Tähelepanu pööratakse elamu ja trepikoja seisukorrale, korteri viimistlustasemele ning sisustusele. Maitsekalt sisustatud korteritele on võimalik mõistliku hinnaga kiiremini üürnik leida kui halvas seisukorras korteritele.
Kuna pakkumine on suur ning üürihindade korrektsioon aasta alguses on võimaldanud üürnikel oma elutingimusi parandada, siis on see tinginud halvemas seisukorras korterite suurema hinnalanguse ka selle aasta sügisel.
Halvemas seisundis või kõrgete kommunaalmaksetega korterite hinnad on sügisega langenud u 500 krooni korteri kohta. Ka kommunaalmaksetele pööratakse viimasel ajal rohkem tähelepanu, mistõttu eelistatakse väiksemate kuludega uuselamuid või siis vanemaid, väikese võlakoormaga elamuid.
Omanikelt tingimisruum
Ka osa omanikke on aru saanud, et korteri üürimakse peab olema odavam, kui kommunaalkulud on kõrged, sest vastasel juhul lihtsalt üürnikud ei ole suutelised seda maksma ning korter jääb vakantseks pikemaks ajaks.
Üsna vastutulelikud ollakse ka tingimise suhtes ning kallimate korterite puhul on see mõistlik tegevus.
Lihtsa arvutuse järgi on selge, et sageli on otstarbekam üürihinda alandada kui jääda «paremat» üürilist ootama.
Kui üürnik pakub loodetud 7000 krooni asemel 6500, kaotab omanik aastaga küll 6000 krooni, samas korterit veel kuu tühjana hoides kaotab ta juba 7000 krooni.
Aktiivsemad piirkonnad on jätkuvalt kesklinn ja magalad. Magalate aktiivsuse tipp on üldjuhul suve lõpul, mil paljud üliõpilased otsivad sobivat korterit. Kuigi nõudlus üürikorterite järele püsib suur, siis ei jää ka pakkumine sellele alla, mistõttu üürimäärade tõusu lähiajal oodata ei ole. Üürihindades on jätkuvalt läbirääkimise võimalusi, kuid suuremas plaanis jäävad üürihinnad poolaasta arvestuses umbes samale tasemele.