Lisaväärtus tagab parema müügiedu

Ajal, mil turul ostjaid napib ning tehingute arv väike, muudavad eluasemega kaasnevad lisaväärtused objekti eelkõige müüdavamaks ning aitavad eristuda tavaobjektidest, kuid hinna kruvimisel on neist abi vähe.

Piirkond mängib kodu ostmisel olulist rolli. Kuid jällegi ei saa seda ainult kitsa kriteeriumina arvestada. Nii vanalinnas, kesklinnas kui Kadriorus on tänavaid, mis on hinnatumad ja selliseid, mis on ebapopulaarsemad. Mõnedel tänavatel võib veelgi täpsemaks minna ning korterite hinnad varieeruvad isegi majade kaupa üsna palju. Suuresti mõjutab seda väljakujunenud infrastruktuur ja ümbritsevad hooned.

Suure liikluskoormusega tänavad on kahtlemata oma segava mürafaktori ja õhu suurema saastatuse pärast vähem hinnatud kui sama piirkonna kõrghaljastusega rahulikud kõrvaltänavad. Kesklinna kõrgemalt hinnatud tänavatena võiks välja tuua järgmised: Kadriorus A. Weizenbergi tn ja  L. Koidula tn ning südalinnas Tuvi tn, Roosikrantsi tn, Kaupmehe tn, Kentmanni tn. Vanalinnas on eriti oluline ligipääs autoga, kõrgelt hinnatud on Toompea, Pikk tn, Lai tn, Brookusmäe.

Kindlasti on tornmajade puhul olulised vaated: mida kõrgem korrus, seda parem vaade ja kallim hind. Samas ei saa lähtuda ainuüksi korrusest, vaid ka sellest, mis suunda vaated avanevad ja kas need avanevad vastasmaja akendele või pakuvad atraktiivset vaadet südalinnale, vanalinnale või merele. Vanemates majades, kus lifte pole, on vahel ka korrustega vastupidine olukord: viienda korruse korterite hinnad on madalamad, kuna inimestel on sinna ebamugav ilma liftita käia.

Esimese korruse korterid on läbi aegade olnud vähem nõutud ning turuväärtust hinnatakse nende puhul ligi 7% väiksemaks kui teiste korruste korteritel. Ka soklikorrusel paiknevate korterite vastu on ostjate huvi väiksem, mistõttu hinnatakse soklikorruse kortereid isegi kuni 25% madalamaks kui keskmiste korruste kortereid.

Jätkuvalt klientide poolt nõutud. Märgusõnaks on siin privaatsus. Ainuüksi rõdu või terrassi olemasolu ei ole lisaväärtuseks, kui see avaneb kärarikkale tänavale või on keset naabrite vaatevälja. Küll aga privaatsem ja sisehoovi rohelusse avanev päikeseline rõdu on ostukliendile vägagi ahvatlevaks lisaväärtuseks. Palju on ka selliseid kliente, kes ainuüksi rõdu või terrassiga kortereid otsivadki. Kuigi sai öeldud, et esimese korruse korterid on madalamalt hinnatud, siis mõnikord väiksemas kortermajas kompenseerib selle suur terrass ning mugav hoovi kasutamise võimalus, mis tekitab ridaelamu või paarismaja tunde.

Järjest olulisem argument korteri müümisel. Siinkohal peab kindlasti arvestama jällegi sellega, et inimeste maitsed on erinevad ja originaalsusega väga ekstreemseks läinud korteriomanikel on raskem leida samasuguse maitsega ostjat. Sihtgrupp on kindlasti palju kitsam kui mõne neutraalsema ja sisustusajakirjades nähtule sarnaneva korteri puhul. Kui tegemist on väga erilise sisekujundusega korteriga või ka eramuga, tuleb kindlasti arvestada pikema müügiperioodiga, mis siiski ei tähenda, et antud korterile poleks ostjat.

Siseviimistluse ja materjalide kvaliteet on saamas üha tähtsamaks. Eriti sõltuvalt maja arhitektuursest väärtusest. Kliendid, kes soovivad osta ajaloohõngulist maja, soovivad üldiselt ka korteri siseviimistluses näha sama stiili kasutamist. Järjest enam hinnatud on naturaalsed materjalid, õlitatud puitlaudpõrandad, parketid, puitaknad, viimistluses kasutatud savikrohvid ja lubivärvid. Tihti saab ajaloohõngulise maja puhul just see müüki takistavaks teguriks, kui korter on nn ilmetu euroremondi tasemel viimistletud ning pole arvestatud maja eripäraga ega ajaloolisi detaile välja toodud.

Kinnisvara puhul saame rääkida alati asjale tehtud kulutustest, mida saab liigitada kas vajalikeks, kasulikeks või toreduslikeks. Tänapäeva turusituatsioonis on selge, et toreduslikud kulutused kinnisvara edasimüümisel end väga ei õigusta. Ehk kui korteris on tehtud väga kallis siseviimistlus ning ostetud väga kallis sisustus, siis edasimüümisel peab arvestama siiski praeguse ostjaskonna ostujõudu. Kuna suurem osa inimesi kasutab kinnisvara ostes ka pangaabi, on oluline eksperthinnangus korterile antav hinnanguline väärtus. See aga ei tugine korteri kallil sisustusel, vaid siiski korteri enda väärtusel ning turu nõudlusel ja valmisolekul sellist korterit konkreetse hinnaga endale soetada.

Kesklinnas on parkimiskoha olemasolu määrava tähtsusega. Eriti just suuremate korterite puhul võib autokoha puudumine müüki oluliselt raskendada. Väiksemate korterite puhul pole parkimiskoha omamine nii määrava tähtsusega, kuid on siiski arvestatav faktor.

Parkimiskohtade hinnad jäävad kesklinnas üldiselt alla 200 000 krooni. Viimastel aastatel on rohkem parkimisprobleeme tekkinud äärelinnas ja magalapiirkondades, mistõttu ka seal on uue maja juures oluliseks lisaväärtuseks mugav parkimine. Äärelinnas jäävad väliparkimiskohtade hinnad keskmiselt alla 70 000 krooni ning praegusel turul on võimalik tasuta parkimiskoht endale ka korteri ostmisel juurde kaubelda.

Saun on siiani suuremate korterite puhul üsna nõutud. Panipaiga olemasolu on küll paljude jaoks plussiks, kuid ei oma nii suurt tähtsust. Kamin aga on viimasel ajal oma populaarsust veidi kaotanud ega kuulu enam enim üles loetud «must be» tingimuste hulka.

Kokkuvõtteks võib öelda, et praegune turg nõuab müüjalt suuremat paindlikkust ning eduka müügi garanteerib ostjaskonna nõudluse teadvustamine ja sellega arvestamine. Kuna turg muutub kiiresti ei saa lähtuda vaid sellest, et «naabrimees» müüs ju natuke aega tagasi kallimalt. Õige hinna määramine on nüüdses olukorras väga tähtis ning kiirema müügi tagamiseks tasub ka hinnaga olla turust ees.