Juriidilised mured ei piirdu vaid lepingumüügiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembri alguses asutatud Pindi Kinnisvara õigusbüroo on tegelenud vähem kui kuuga väga erinevate õiguslike muredega, hämmastaval kombel on inimeste mured palju mitmekesisemad, kui vajadus lepingupõhjade järele.
Esialgu hindasid büroo loojad, et ilmselt saavad edukamateks müügitoodeteks valmis lepingupõhjad, kuna juba tegutsevad juristibürood on ammu keerulisemate probleemidega inimesed enda kliendiks meelitanud. Nüüdseks on aga selgunud, et inimeste ootused õigusabi suhtes on palju laiema nivooga ning kuna siiani puudus kinnisvarafirma raames tegutsev õigusbüroo, siis ei osatud lihtsalt tihti oma murega kuskile pöörduda.
Korduvalt on õigusbüroo klientide mureks olnud üürisuhted. Olgu selleks siis tagatisraha deponeerimise tingimused või vastastike kohtustuste täpne fikseerimine, samuti lahenduse leidmine juba esilekerkinud probleemidele üürnikuga. Üürisuhe on ja jääb äärmiselt delikaatseks teemaks, kuna üks osapool annab enda võib-olla ainukese maise vara võhivõõrale inimesele kasutada ning arusaadavalt soovivad osapooled, peamiselt just omanikud, suhteid väga täpselt reguleerida.
Teiseks suureks esile kerkinud teemaderingiks on kaasomand. Nagu üürisuhete puhul, on ka kaasomand äärmist tähelepanu nõudev õiguslik suhe, sest antud juhul on kaks kõrvuti asetsevat perekonda ühiselt mingi vara omanikud. Õigusbüroo poole pöördutakse tavaliselt sellisel juhul, kui kaasomanikud on tülli pööranud ning üks neist püüab teisele oma tahet peale suruda. Suuremate segaduste vältimiseks on kiire juristi abi igati asjakohane, sest kaasomanike vahelised õigused ja kohustused on küll seaduses väga selgelt välja toodud, kuid tihtipeale on paragrahvi tekst inimesele arusaamatus keeles.
Ka müügilepingu teemaga oleme juba korduvalt tegelenud. Ehk ilmekaim seik, kuidas müüja võib ostjate kallal toorutseda ja oma kohustusi mitte täita, selgub paari nädala tagusest päringust, kus kliendi mure seisnes selles, et talle eramu müünud arendaja lubas majja paigutada veel ka trepikäsipuu, kuid jättis selle lihtsalt tegemata.
Müügilepinguga seoses tuli ette olukord, kus ostja ei suutnud raskenenud majandustingimustes enam pangast laenu saada ja oli sunnitud rikkuma notariaalset võlaõiguslikku müügilepingut ehk sisuliselt oli maksnud ettemaksu, sattus finantsraskustesse ning ei saanud soovitud vara enam endale välja osta.
Lisaks on veel tellitud teenust servituutide seadmisega seonduvalt, palutud kinnistuid jagada ning soovitud kliendi poolt endale juba selgeks tehtud vaidluse korral kohtus esindamist.
Puhtinimlikust seisukohast pole õnneks õigusbüroo poole pöördutud veel seoses püsiva maksevõimetusega pankade ees, kuid paraku oleme veendunud, et kaugel pole ka need ajad, mil lõviosa klientidest just selliste muredega teenust hakkavad tellima.
Üldiselt võib esitatud tellimusi kokku võttes väita, et peamiselt on tegemist muredega, mis on inimesi juba kuid, kui mitte aastaid häirinud ning neid on lihtsalt pidevalt edasi lükatud, sest vajadus lahenduse leidmise järele pole olnud väga kiireloomuline. Siiski soovitame juriidiliste probleemidega tegeleda juba eos, enne kui need inimestel kontrolli alt väljuvad ning kiiret sekkumist vajavad. Rahulikus tempos asjade lahendamine annab peaaegu alati parema tulemuse.