«Pealtnägija»: ehitusmehed talusid Prantsuse laevatehases orjapõlve

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaal Saint Nazaire'is asuv Aker Yardsi laevatehas ja viimistlusjärgus MSC Fantasia.
Prantsusmaal Saint Nazaire'is asuv Aker Yardsi laevatehas ja viimistlusjärgus MSC Fantasia. Foto: AFP / Scanpix

Raskel ajal otsivad tuhanded eestimaalased õnne piiri taga, kuid suuri lootusi võib tabada kibe krahh, kui nende teed peaksid ristuma kaksikvendade Marek ja Janek Harikuga, kes elasid uusrikka unistuste elu samal ajal, kuid kümned lihtsad töölised, kes võõrsil orjates selle tegelikult kinni maksid, pidid samal ajal sõna otseses mõttes põrandal pikutama ja nälga nägema.

Tänu lepingule maailma suuruselt neljanda laevatehasega oli Harikute firmal Estonian Shipbuilding (ESB) sihikul poole miljardi kroonine äri, selgub rahvusringhäälingu teleprogrammist «Pealtnägija».

Selle asemel sai sellest kümnetele eesti ehitusmeestele orjapõli Prantsuse laevatehases. Samal ajal, kui mitu rahata meest 3200 kilomeetri kauguselt koju põgenes, elasid nende Eesti ülemused uusrikka unistuste elu.

Selle juurde käisid villa Suurupis, uhked peod, autopark, kus olid esindatud Hummer, Porsche Cayenne ja sport-Mercedes, lisaks avamerekaater Princess ja võimas tsikkel Suzuki Intruder. Isegi telefonid olid eksklusiivsed Vertu mudelid.

Tabasalu kontor-häärberi eest maksti kuuldavasti üüri 100 000 krooni kuus. Stiilinäide on, et suvel sõitis Marek Harik naisega Tallinnast Hummeriga Monte Carlosse ja tagasi ning tõi hiiglasliku bensiiniarve firmasse.

«Pealtnägija» paljastab, kuidas edevad ja ahned pankrotimeistreid siiani karistamatult tegutsevad. Kõige olulisem küsimus selle saaga juures on, kuidas saab ajada äri nii, et raha on firmas A, tegevus firmas B, võlad firmas C ja raamatupidamine üldse tont-teab-kus?

Mitte ükski ametkond pole seni suutnud asjaosalisi liistule tõmmata. Vennad tegutsevad rahulikult edasi ja enamik nende kümnetest ohvritest hoopis kardab neid, mitte vastupidi.

Ida-Virumaa Mäetaguse valla hotelli 32-aastane kokk Eerik Bogdanov põgenes viis nädalat varem Prantsusmaalt. Hea palga nimel kodu ja pere jätnud ning teise Euroopa otsa sõitnud Eerik naasis Eestisse mitte ainult ilma palgata, vaid häbiga ja võlgades.

Just Eerik oli see, kes leidis suvel internetist kuulutuse tasuva töö kohta Prantsuse laevatehases. Kui ta rääkis sellest sõber Renele, kellega koos ta juba kolm aastat ehitajaleiba teenis, ei olnud pikka mõtlemist.

10. septembril allkirjastasid mehed lepingu, mille järgi lubati neile palka 150 krooni tunnist, pluss transport Prantsusmaale, korralik elamine ja päevarahad. Tabasalu firma ajas suurejoonelist äri. Laevade siseehituse ja remondiga tegeleval ettevõttel oli taskus leping maailma suuruselt neljanda laevaehituskontserniga Aker Yards. Koos optsioonidega tõotas see tööd kuni viie maailmamerelaeva ehitamisel, mille tasu oli kokku üle 600 miljoni ehk poole miljardi krooni.

Eesti firma tegi alltöövõttu Prantsusmaal Saint Nazaire’is, kus on vaid 70 000 elanikku, kuid asub võimas laevatehas, milles valmivad maailma luksuslikumad kruiisilaevad. Eestlased töötasid kahel alusel – MSC Magnifical ja MSC Fantasial. Neist viimane, peagi valmiv Fantasia on üldse suurim Euroopa laevaomaniku tellitud ristleja: 17-korruselisel hiiglasel on pikkust üle 300 meetri ja luksuslikku kolossi ehitas korraga 5000 eri rahvusest inimest.

Tipphetkel töötas ESB värvides ühel laeval ligi 20 meest. Just kaadri voolavuse tõttu oli pidevalt vaja uusi töökäsi nagu Virumaa mehed Eerik ja Rene. 19. septembril asusidki nad kokku 11-liikmelise seltskonnaga Tabasalust teele.

Tallinnast 3200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeani ääres saadi üllatuse osaliseks, kui mehed majutati kaheksakesi pisikesse korterisse. 36-aastane elektrik Kuldar Tammeorg saabus Saint Nazaire’i kolm nädalat varem ja elas firma teises korteris, kuid tema kogemuse on äravahetamiseni sarnane. Virtsust pärit Kuldar elas koos 11 mehega ilma elementaarse olmeta nagu pliit või külmkapp.

Halvad üllatused jätkusid tehases. Mitte ainult polnud töö lubatust erinev, vaid ka välja reklaamitud tipptööriistade asemel ootasid vanad, tööd tehes kärssama minevad töövahendid, mis olid ilmselgelt varastatud.

Enamik töölisi oli Prantsuse provintsis ilma palka saamata lõksus, lapsed-naised Eestis rahata ja kodulaenud ning muud arved armutult tiksumas. Ametnike tagantjärgi antud soovitus pöörduda Eesti saatkonda Pariisis teeb nad tigedaks, kuna sõiduks Pariisi puudusid neil igasugused võimalused. Firma laevaehitajad töötasid enda sõnul nagu sunnismaised.

Üllatav seejuures on, et avalikkus teab töömehi kantseldanud Janek Harikut paremini hoopis muusikuna ansamblist Shanon, kelle hitt «Üksinda» tänavu edetabeleid vallutas. Kummaline fakt on, et sama bändi laulja Freddy Tomingas allkirjastas omakorda Marek Hariku firmade nimel töölepinguid välismaale saadetud ehitajatega. Kaamera ette tulekust keeldunud vennad Harikud kinnitavad «Pealtnägijale», et nurisevad ainult viinaninad, kes laevaehitusel praaki tegid ja probleeme põhjustasid.

Teinuks Prantsusmaale põrutanud ehitusemehed natuke taustatööd, oleks selgunud, et eelmised palgalised soovitavad Hummeriga uhkeldavat leivaisa karta nagu tuld. Näiteks Tarbija 24 veebiküljel on talle pühendatud lausa omaette foorum. 35-aastane Marek Harik vahetab firmasid nagu mõni mees sokke.

6. oktoobril otsustas viis eestlast, nende seas Kuldar, Rene ja Eerik Prantsuse laevatehasest vehkat teha. Enne lahkumist tehti skandaal kohalikus ametiühingus, mis sundis Eesti firmat kojusõiduks bensiiniraha andma. Lahkujad saidki 200 eurot ja ülejäänu lubati üle kanda tingimusel, et nad Prantsusmaa pinnalt kaovad. Lubatud kütuseraha jäi mõistagi tulemata, firmajuhtide telefonid olid tummad.

ESB ei vastata enam isegi tähitud kirjadele. Ehitajatel on küll peotäis uhkete logodega lepinguid, mis on aga sisuliselt pahn. Sama totras olukorras on firma enda kontoritöötajad, kes oktoobri keskel ühel päeval enam sisse ei saanud, sest häärberi omanik blokeeris üürivõla tõttu sissepääsu. Muu kraami kõrval oli eelmise nädala seisuga villas kinni mitme inimese tööraamat. Tänaseks on seis selline, et kaheksa ESB kontoritöötajat tegi firma suhtes pankrotiavalduse.

Kaks nädalat pärast Eeriku ja tema saatusekaslaste lahkumist, oktoobri lõpus katkestasid ka prantslased pidevatele palgaprobleemidele viidates ESBga lepingu. Hämmastav on, et novembri alguses hakkas välismaale laevatehasesse töölisi otsima juba uus firma Shipex, mis on registreeritud Akadeemia tee elumaja korterisse. Firma omanikuks on märgitud äriregistri andmetel ESB nõukogu liige Sven Šikov.

Copy
Tagasi üles