Tööotsijate seas on palju ala- ja ülekvalifitseerituid
9. detsember 2008, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi tööpakkumiste arv väheneb ja tööotsijate aktiivsus kasvab, pole olukord kerge ei konkurentidega võistlevatele kandidaatidele ega tööandjatele, kellele sobivate pakkumiste leidmine samuti raskusi valmistab.
CV-Online'i turundusjuht Raimo Matvere rääkis Tarbija24.ee'le, et varasügisel hakkas pakkumiste hulk vähenema ja sisestatud CV-de arv kasvama, mis näitab mingil määral tööotsijate aktiivsust.
Drastiliselt on aga muutunud olukord konkreetsetele töökohtadele kandideerimisel: konkursid küündivad kohati üle 100 inimese ühele kohale. Aasta alguses oli Matvere sõnul üpris normaalne tulemus, kui ühele ametikohale oli 20 kuni 25 kandidaati, nüüd on see arv mitmekordistunud.
Matvere sõnul on kõige suuremad konkursid enamasti neile ametikohtadele, kus kõrgharidus ega erialane ettevalmistus ei ole nõutav. Mida erialasemaid teadmisi ametikoht nõuab, seda väiksem on konkurss.
Assistentide või teenindajate ametikohtadele on aga Matvere sõnul kohati üle 100 kandidaadi.
«Ja sinna kandideerivad juba inimesed, kes on selle jaoks mingil määral ülekvalifiseeritud,» märkis ta. «lmselt siis on inimesed jäänud tööta ja et midagigi oleks, kandideerivad sinna, kus vähegi võimalik - mis on ka toonud kaasa huupi kandideerimist,» rääkis Matvere.
See teeb aga tööandjate olukorra eriti keeruliseks: ühelt poolt on potentsiaalsete töötajate valik suur, teiselt poolt on töölesoovijate seas palju neid, kel pole vajalikku kvalifikatsiooni või siis kes on vastupidi ülekvalifitseeritud.
«Kui on vaja väga head spetsialisti, siis ega neid saada ei ole,» nentis Matvere. Ülekvalifitseeritud inimese palkamine tähendab aga teiselt poolt jälle riski, et inimene ei pruugi kauaks püsima jääda.
«Võib arvata küll, et kui otsitakse teenindajat või transporditöölist ja sinna kandideerib näiteks kõrgharidusega pikaajalise ametniku või spetsialisti kogemusega inimene või näiteks isegi magistrant või magistriharidusega inimene, võib eeldada, et kui tal tekib väljavaade minna erialasele tööle, siis ta ka selle ära kasutab,» märkis Matvere.
See aga tähendab loomulikult olukorda, kus tööandja peab hakkama taas uut inimest otsima.
Matvere sõnul on viimasel ajal üha enam töökuulutusi, kus nõutakse kõrgharidust, kuid seejuures pole täpsustatud, millist. «Justkui oleks baasharidus saamas kõrgharidusest mingitele ametikohtadele,» märkis ta.
Matvere arvas, et ehk on see tingitud asjaolust, et 3-aastase bakalaureuseharidusega inimesi on üha enam ning sellest on saamas teatud mõttes baasharidus.
Samas pakutakse praegu CV-Online'i turundusjuhi sõnul enamasti tööd, kus on vaja eriettevalmistust: päris nõutud on energeetika- ja elektroonikaharidusega töötajad.