Arvutihiire viimane ümmargune sünnipäev

Kuldar Kullasepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Douglas Engelbarti leiutatud esimene arvutihiir nikerdati puutükist ja sel oli vaid üks nupp.
Douglas Engelbarti leiutatud esimene arvutihiir nikerdati puutükist ja sel oli vaid üks nupp. Foto: www.wired.com

Kuigi hiljuti möödus 40 aastat esimese arvutihiire leiutamisest, ei pannud seda isevärki tähtpäeva keegi eriti tähele. Samas on hiire näol tegemist leiutisega, mis on maailma muutnud. Paraku ähvardab arvutihiirt peatne väljasuremine, kirjutab Kuldar Kullasepp.


Aasta oli 1968, kui ameeriklane Douglas Engelbart tuli välja esimese arvutihiirega. Temast on natuke kahju ka, sest mees ei teeninud oma leiutisega sentigi. Ka patent oli ajaks, mil arvutihiired massiliselt paljunema hakkasid, kehtivuse kaotanud.



Tänapäeva arvutikasutaja jaoks võib hiire olulisuse rõhutamine veidi kummastavgi olla, sest on ju tegemist täiesti loomuliku asjaga. Kuid just loomulikkust silmas pidades arvutihiir leiutatigi.



On ju igasugune osutamine üks inimese loomulikumaid viise end väljendada. Kuigi 40 aasta eest polnud kellelgi kodus arvuteid ja veel vähem selliseid, kus töötaksid praegu kasutatavad programmid, nägid teadlased ette, et arvutid muutuvad üha tavalisemaks ja et nende kasutamise võimalusi tuleb üha juurde.



Asjadele osutamine


Aina tähtsamaks saab kiirus, oskus teha mitut asja korraga. See vajab kiiret tegutsemist ja... osutamist asjadele. Kuid kas Douglas Engelbart oskas arvata, et enamik popmuusikast valmib hiire abil? Või et ajakirjade tarbeks «joonistatakse» suur hulk kaaneneiusid samuti hiire abil kenamaks? Ja isegi raamatupidajad kasutavad hiirt, et dokumentide rägastikus kiirelt orienteeruda. Ükski arvutikasutaja ei saa hiireta läbi.



Mänguritele on loodud spetsiaalsed hiired, mille raskust saab muuta, lisades sellele lisagramme. Täpselt nagu jõusaalis! Arvutigraafikuid rahuldavad vaid kõige täpsemad hiired. Ja lennukis vajame nii väikseid hiirekesi kui võimalik. Ja selliseid, mis lubaks ka teksastel libistades tööd teha.



Sureb varsti välja


Kuid võib enam-vähem kindel olla, et arvutihiir teist samapalju aastaid kahjuks ei ela. Inglise keeles kasutatakse terminit pointing device ehk osutamise seade, milleks arvutihiir ju ongi.



Kuid nagu Apple’i juht Steve Jobs kultuslikku iPhone’i esitledes tabavalt ütles, on meist igaühel kõige mugavam pointing device juba olemas – sõrm. Just sõrmele peab arvutihiir ühel päeval oma koha loovutama.



Puutetundlikud telefonid on üha enam levinud. Kuid enne sõrmega juhitavaid telefone püüti teha puutetundliku ekraaniga sülearvuteid. Samas pidi neid juhtima puutepulgaga ja erilist poolehoidu nad ei leidnud.



Õige pea võib aga tekkida vajadus vanad joonised tolmust puhtaks pühkida, sest puutetundlikkus tuleb, et muuta meie elu veelgi mugavamaks. Arvutihiired on varsti muuseumis. Või väikeste loomade loomaaias.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles