Meditsiiniajakirja Lancet andmetel on osades Euroopa riikides märgatavalt kasvanud leetritesse haigestumine.
Euroopas on leetritesse haigestumine sagenenud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. jaanuar 2009, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leetritesse haigestumise kasvu põhjuseks peetakse turismi ja ebaõnnestunud kaitsesüstimiskampaaniaid, kirjutab STT.
2007. aastal registreeriti Euroopa riikides 4000 leetritesse haigestumise juhtu. Möödunud aastal haigestus üheksa kuu jooksul leetritesse 6000 inimest.
Enamik leetritesse haigestumise juhtumeid leidis aset Rumeenias, Saksamaal, Suurbritannias, Šveitsis ja Itaalias.
Epideemiatega tegelevate arstide sõnul on leetrid levinud pidevalt elupaika vahetavate mustlaste seas, kes seda edasi kannavad. Oma osa haigestumise kasvu lisasid ka palju tööalaselt reisivad inimesed, immigrandid ning õigeusu juudid, kes kaitsesüstimisest loobuvad oma usu tõttu.
Leetreid on võimalik ära hoida õigeaegselt tehtud kaitsesüstidega. Haiguse levimist soodustavad viletsad hügieenitingimused, meditsiiniteenuste puudumine ja valearvamused, et kaitsesüstimine tekitab haigestumist.
Kõige ohtlikum on leetritesse haigestumine rasedatele, kuna haigus võib abordi esile kutsuda.
Leetrid on kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena.
Haigus levib piisknakkusena ja on väga nakkav. Haige on nakkusohtlik juba 4-5 ööpäeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Sagedamini haigestutakse lapseeas. Haigusele spetsiifilist ravi ei ole, ravitakse komplikatsioone.