Kui keegi saeb radiaatorid läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbija24.ee avaldab Eesti Korteriühistute Liidu juristi Monika Sule artikli küttekulude arvestamisest küttesüsteemist eraldunud korterite puhul.
Kütteperioodil tuleb korteriühistutel tegeleda ühisest küttesüsteemist eraldunud korteriomanikega, kes ei soovi tasuda küttearveid teistega võrdsetel alustel. Kui võlgnevused kasvavad, ei jää ühistu juhatusel üle muud, kui seada oma sammud kohtu poole ning asuda võlgnevust sisse nõudma.
Kohtutee ei saa olema kerge – vaidlus selle üle, kui palju ja kas üldse peaks kütte eest tasuma individuaalküttele üle läinud korteri omanik, võib seal täie auruga edasi keeda.
Küttesüsteem on korteri mõtteline osa
Tegelikkuses on asjad üsna lihtsad. Korteriomand koosneb kahest osast – reaalosa ja mõtteline osa. Küttesüsteem on korteriomandi mõtteline osa ning selle muutmine on lubatud üksnes ühistu kõikide korteriomanike nõusolekul. Seega: korteriomanike puhul, kes on läinud üle individuaalküttele ilma kõikide korteriomanike nõusolekuta, ei pea ühistu tegelikult rakendama küttekulu arvestamisel teistsugust tariifi või protsenti üldküttest.
Üldkoosolek võib sellise otsuse küll vastu võtta, aga kindlasti tuleb seellisel juhul tähelepanu pöörata korteriühistu põhikirjale, mille kohaselt arvestatakse küttekulusid enamasti vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele.
Muutma peaks ühistu põhikirja
Seega kerkib üles küsimus: kas üldkoosolek ikka võib vastu võtta otsuse, mis annaks teatud osale korteriomanikest õiguse tasuda kütte eest teistsugustel alustel, kui on sätestatud korteriühistu põhikirjaga? Põhimõtteliselt ei saa niisugust lahendust pidada õigeks. Õigem oleks muuta või täpsustada korteriühistu põhikirjaga sätestatud küttekulu arvestamise aluseid üldisest küttesüsteemist eraldunud korterite osas.
Mida aga teha siis, kui korteriomanik on osa radiaatoritest eemaldanud? Niisugusele küsimusele otsustas kohtu kaudu vastuse saada üks Tallinna korteriühistu.
Kohus kohustab maksma
Korteriühistu nõudis küttevõla tasumist. Kuid korteriomandi omanik leidis, et ta on ühistule juba piisavalt vastu tulnud sellega, et ta üldse midagi maksis. Pigem on ühistu temale võlgu.
Viimast ei hakanud kohus üldse arutama, sest ühtegi mõistlikku tõendit omanikul tuua ei olnud. Küll aga arutati võlgniku küttekulude arvestamist.
Korteriühistu oli ja on ka praegu seisukohal, et kõik korteriomanikud on kohustatud tasuma küttekulude eest samadel alustel, sõltumata sellest, kas nad on läinud üle individuaalküttele ja eraldunud elamu küttesüsteemist osaliselt või täielikult.
Kohtus oli korteriühistu peamiseks argumendiks põhikirja punkt, mille kohaselt tasuvad ühistu liikmed küttekulude eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele, mis on kirjas kinnistusraamatus. Oluline oli seegi, et küttesüsteemist eraldumisel, olgu see siis kas täielik või osaline, peab olema saavutatud kõikide korteriomanike nõusolek. Võlgnikul korteriomanike nõusolekut ei olnud.
Maakohus tegi otsuse, mis kohustas võlgnikku tasuma kogu võlgnevuse.
Võlgnik kaebas otsuse edasi. Mõlemad – korteriühistu ja võlgnik – jäid ka teise astme kohtus oma seisukohtadele kindlaks. Kohus maakohtu otsust ei muutnud ning võlgnikku kohustati võlgnevus tasuma. Seejärel pöördius võlgnik Riigikohtusse, kust saadeti tema kaebus tagasi ega alustatud menetlust.
Seega otsustasid kohtud, et kõik ühistu liikmed on kohustatud tasuma ühistu poolt esitatud arveid samadel alustel ning korteriühistu juhatusel ei ole õigust kohaldada kellegi suhtes mingisuguseid teisi arvestamise aluseid.
Korteriühistu üldkoosolek kinnitab arvestuse metoodika ja alused ning juhul, kui need on sätestatud korteriühistu põhikirjas, tuleb nende muutmiseks muuta põhikirja.