Arstid tuvastasid 2008. aastal Eestis puukborrelioosi nakatumise juhtumeid kaks korda rohkem kui aasta varem, samas vähenes oluliselt entsefaliidijuhtumite arv.
Puukborrelioosi nakatumine kahekordistus mullu Eestis
10. jaanuar 2009, 17:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel oli mullu Eestis 1423 borrelioosi juhtumit, samas oli 2007. aastal oli haigestunuid 721.
Borrelioosijuhtumeid esines aasta kõigil kuudel. Kõige rohkem avastasid arstid borrelioosi septembris ja oktoobris, vastavalt 269 ja 279 juhtumit. Kõige vähem lisandus uusi borrelioosijuhtumeid märtsis ja aprillis - vastavalt 31 ja 37.
Entsefaliidi diagnoosisid arstid eelmisel aastal 90 korral, 2007. aastal oli selliseid juhtimeid 140. Entsefaliiti esines Eestis kõige rohkem juulis, kui arstid diagnoosisid 20 juhtumit. Jaanuarist aprillini ei olnud mullu ühtegi entsefaliiti nakatumise juhtumit, samas novembris oli selliseid juhtumeid kolm ja detsembris üks.
Kui entsefaliiti haigestumist saab ennetada vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda.
Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on 5-7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud - kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kindlasti minna arsti juurde.
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes ja südames.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.