Rootslased avastasid pika eluea saladuse

Margus Mihkels
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Mihkels

Olete autoga sõites kunagi peljanud, et võite avariisse sattuda? Enam pole vaja selliste pisiasjade pärast muretseda. XC60, kõigi aegade turvalisim Volvo, on kohal.

Kujutlege: on malbe juuni, mahe nagu lapsepõlves. Loojuva päikese roosakas hämu mässib Rootsimaa aegamisi oma hõlma. On midsommarafton, sulnis jaaniõhtu. Üle kogu maa kogunevad inimesed meiupuude ümber tantsu lööma ja ringmänge mängima. Skuutrimehi upub järvedesse, viinast väsinud sõnajalaõieotsijaid suigub kuusikuis.



Valendavate kaskede villu ehitatud viilkatustega kollaste majakeste verandal on lauad smörgåsbord’i all lookas, liudadel sädeleb heeringas, päikesega võidu helgib lõhefilee, rammusad lihapallid lösutavad hõrgus sinepikastmes ning kogu selle ja muu toreduse keskel troonib suures haudepotis Janssoni kiusatus. Mida suudavad kiusatuseks pidada vaid need, kes tunnevad kedagi Janssoni-nimelist, teised peavad seda maakonnavanglas kokkade streigi ajal söömata jäänud lobiks.



Ning kui Janssoni kiusatus on perenaise nägemata pojengipõõsasse sokutatud, lõhefileest järel vaid rasvast läikiv vaagen ja lihapallid kastmest välja kougitud kui hambad igemepõletikust räsitud lõualuust, toob peoperemees kaevult korvi raudkülma õlut ja soojas suveõhtus higiseks tõmbunud pudeli akvaviiti.



Järgneb puhas õndsus. Jaanitule kumas voolab mõrumagus õlu kurkudesse, küüdipoisiks linnunokasuurustesse pitsidesse valatud köömneviin. Uibu alt kostab viiulikäuks, siin-seal tiirlevad tantsivad paarid, preilide jaani-saunast lõhnavail juukseil kirendavad suvelilledest pärjad. On jaaniöö! Imede öö!



Hommik muidugi nii imeline ei ole. Silmad kipitavad napiks jäänud unest, selga on kastemärjal murul magamisest veider valu löönud ja koledal kombel ajab öökima.


Ja siis tuleb võõrustaja, suleteki soojusest kergelt õhetav, hommikukohvist vastikult virge ja toimekas. Ning esitab õhtuste toreduste eest arve. «See suur et… Tjah, see oleks siis 4659 kronor, kui sobib, tack…»



Viisakas on mitte sõimlema hakata, vaid nõutud summa  ilusti ära maksta. Sest selline on lihtsalt rootslase pruuk, nad kohe peavad kõik ilusa ära rikkuma.



Ostate näiteks Volvo XC60. Kahtlemata on XC60 ilus auto. Täpselt selline nagu Volvo välja nägema peab: suur, toekas, jõuline nagu Norrlandi künnihärg. Esimene otsast lõpuni Volvo uue peadisaineri Steve Mattini juhatusel valminud Volvo on nagu 81-aastase autotootja manifest, mille lõpetab hüüumärgina mõjuv seninägematult suur, suisa hiiglaslik Volvo embleem ehk raua märk iluvõrel.



See märk ei ole seal ilmaasjata. Sest just sõnapaar «raudne kindlus» sobib XC60 välimuse ja sõiduomaduste kirjeldamiseks oivaliselt. Auto, mida Volvo nimetab oma kõigi aegade turvalisimaks mudeliks, kubiseb vidinatest, mis sõidu ohutumaks ja mugavamaks muudavad. Neist imelisim on City Safety – hunnik elektroonikat, mis lihtsalt ei lase eesliikuvale autole või muule takistusele otsa põrutada.



Sa võid jalad istmele tõsta, rooli lahti lasta ja nina vastu küljeklaasi suruda, aga auto pidurdab end ikka seisma, kui kiirus ei ületa 30 kilomeetrit tunnis. Suuremal kiirusel lööb elektroonika lihtsalt pidurid põhja, et kokkupõrget pehmendada.



Eks seda nõiduslikku süsteemi oli ka vaja, sest tähelepanu kipub XC60 roolis hajuma küll. Äärmiselt avaras, valgusküllases salongis on iga viimane kui detail väärt disaininäitusel eksponeerimist – kõik on tehtud nii, et oleks ilus vaadata ja samas kasulik.



Ja materjalid! Ehtne nahk, alumiinium, paksud villased põrandamatid ja vineer, mis sõrme all veidi mõhnaliseks ja mõnusalt karedaks osutub. Kui automaailmas antaks välja parima interjööri auhinda, lööks XC60 platsi puhtaks.



Millestki nii labasest nagu sõiduomadused pole Volvo puhul mõtet rääkida. Kõigele on mõeldud, kõige eest on hoolitsetud; võimsust on piisavalt, kiirust samuti. Tõsi küll, vaevalt saab XC60 sõidugurmaani autoks pidada – pigem on see inimesele, kes tahab autosse istuda ning värske ja reipana nagu peigmees pulma kohale jõuda. Sõit mis tahes ilmaga, mis tahes teedel ja mis tahes kiirusega on muretu ja saab nagu suveõhtune pidu liiga kiiresti otsa.



Üks nõrk koht XC60 siiski on. Ilmselt Gustav Vaasa aegadest pärit automaatkäigukast on tuim, aeglane ja jõnksutav, passides mootoriga sama hästi kokku kui vahukoor heeringaga – ehk siis täpselt selline asi, mida rootslastelt oodata võib. Nagu sendipealt täpne arve jaaniöö ulmade eest.



Andmed


Volvo XC60 2,4D


Mootor


töömaht: 2400 cm³


võimsus: 136 kW (185 hj)


suurim pöördemoment:


 400 Nm @ 2000 p/min


Dünaamika


suurim kiirus: 200 km/h


0-100 km/h: 9,9s


Kütusekulu


linnas: 9,8 l/km


maanteel: 6,8 l/km


keskmine: 8,3 l/km


CO2 g/km: 224


Mõõdud


pikkus: 4628 mm


laius: 1891 mm


kõrgus: 1713 mm


teljevahe: 2815 mm


Volvo XC60 hind algab 573 000 kroonist. Proovisõiduauto hind 630 000 krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles